Purkides oli koera verd ja uriini, mida oli seal hoitud 30 ºC juures. Kummagi vedeliku puhul polnud näha ei käärimist ega muul moel riknemist. Eksperiment tõestas, et protsessi saab kasutada ka toiduainete säilitamiseks. Kuumutamine aitab efektiivselt baktereid tappa, ilma, et see toidu keemilist koostist oluliselt mõjutaks.

Pastöriseerimise võtsid hea meelega kasutusele õllepruulijad, asudes valmis õlut kuumutama. Tulemuseks oli jook, mida ei pidanud enam transpordil ja ladudes talletamisel pidevalt külmas hoidma. Samuti võeti see kasutusele piimatööstuses ja ülejäänud toiduainetööstuses. Tavaliselt kasutatakse pastöriseerimisel lühiajaliselt temperatuuri 60ºC -- 90ºC. Kuumutamise kestus oleneb temperatuurist.

Kuumutamist oli toidu säilitamiseks sihipäraselt kasutatud ka varemgi, Hiinas juba näiteks 12. sajandi alguses. Euroopas tehti esimesed katsetused 1810. aastal. Nicholas Apperti meetod hõlmas aga plekkpurkidesse pakitud toiduainete pikemaajalist keetmist, mis nende maitset juba liigselt mõjutas.