1932. aastal töötas firma välja madala rõhuga õhukummid, mis tõid revolutsiooni põllumajanduses. Laiem kokkupuuteala tegi õhukummidel liikuva sõiduki kulgemise sujuvamaks. Samuti vähendas see kummide purunemise ohtu. Varasemad terasratastega traktorid vibreerisid õhukummidega rehvidel vähem, liikusid paremini edasi ning kokkuvõttes kulutas masin vähem kütust.

Tõsise vajaduse õhukummidega täiendatud rehvide järele tingiski asjaolu, et autode liikumiskiirus kasvades tekkis täiskummist rehvidel sõites vibratsioon, mis pani autoehituses kasutatud materjalid ja lahendused tõsisele proovile. Lahendus leiduski õhukummides, mis sellest, et esialgu purunesid needki väga kergesti ning nende vahetamine oli keeruline.