Torn valmis Pariisi maailmanäituseks. Ühtlasi tähistas see saja aasta möödumist Suurest Prantsuse revolutsioonist. Kui see pärast kaks aastat kestnud ehitustööd lõpuks valmis sai, peeti seda inetuks ja suisa piinlikust tekitavaks. Vastavalt lepingule pidi torni omandiõigused minema 20 aastat pärast selle valmimist Pariisi linnale. Linn lubas selle kohe lammutada, kui aeg kätte jõuab. Torni püstitamisel oli ka üks eeldusi see, et seda peab olema võimalik kergesti lammutada.

Aeg aga läks, tehnika arenes ning vahepeal leiutati raadio. Prantsuse armee olid planeeritud lammutamisajaks püstitanud torni tippu saatja ja vastuvõtja, mis oli luureks väga olulised. Sõjaväe juhtkond oli seetõttu torni lammutamisele kategooriliselt vastu. Esimese maailmasõja vältel suutis torn end sel alal õigustada ning lammutamisplaanidest loobuti lõplikult.