Teise maailmasõja ajal kasutatud mikrolainespektroskoopiast välja kasvanud kontseptsioonil põhinev seade võimaldab ergastatud molekulide või aatomite abil elektromagnetkiirgust kiirata ja võimendada. Kohertse mikrolainekiirguse vabastamiseks viiakse aatomid esmalt metastabiilsesse olekusse, kus need püsivad ergastatuna suhteliselt kaua, isegi paari sekundi vältel. Seejärel ühe aatomi soovitud lainepikkusega mikrolainega pommitamisel vallandub juba kaks sama lainepikkusega mikrolainet, tekitades ka laserites kohatava kaskaadi.

Kui esimesed maserid haarasid enda alla väikese korteri suuruse pinna, siis nüüdseks on nende mõõtmed veidi kahanenud. Siiski ei kasutata neid selle tõttu ka tänapäeval eriti kusagil mujal kui kaugete kosmoseaparaatidega sidepidamiseks, muu hulgas Marssi uuriva Curiosity kulguri ja Päikesesüsteemi äärealasid uurivate Voyageri sondidega.