General Motorsi mikrobioloog Anada Chakrabarty oli muutnud baktri Burkholderia cepacia genotüüpi viisil, mis andis sellele võime toornaftat lagundada, mida teadaolevalt ükski looduses leiduv bakter teha ei suutnud. Patendiameti esialgse hinnangu kohaselt oli aga eluvormi patenteerimine varasemate seadustega vastuolus. Isegi kui see „tootmises või eraldi ainena midagi uut ja kasulikku“ kujutas. Samuti lükati tagasi esialgne apellatsioon. Viimaks jõudis juhtum ülemkohtusse.

1980. aasta juunis otsustati viimaks, et kuigi loodusseadused, füüsikalised nähtused, abstraktsed ideed ja mineraalid pole patenteeritavad, ei saa sama öelda elavate, muudetud genoomiga organismide kohta. Tegu pole mitte looduse loominguga, vaid inimeste geniaalsuse ja pikaajalise uurimistöö lõpp-produktiga. Siiski ei valitsenud kohtunike seas üksmeel. Chakrabarty võitis vaid ühe häälega.

Pretsedent sillutas teed edasistele biotehnoloogia patentidele, mis puudutasid näiteks muudetud geenidega hiiri, sigu ja lehmi ja looduses esinevaid inimese luuüdi rakke. Samal ajal on see viinud katseteni patenteerida ka geene. Näiteks tohtis kahe patendi alusel 2014. aastani kahte rinnavähiga seostatud geenimutatsiooni otsida vaid biotehnoloogiaettevõtte Myriad või selle poolt litsentseeritud laborites. 2013. aastal otsustas ülemkohus aga ühehäälselt, et geenide pelk isoleerimine pole nende patenteerimiseks piisav põhjus.