17. juunil 1867 tegi šoti päritolu arst Joseph Lister esimese antiseptilise operatsiooni. Lister tuli desinfitseerimise mõttele pärast seda, kui oli lugenud, kuidas ühes maakohas oli täheldatud kariloomade haigestumise vähenemist pärast seda, kui kanalisatsiooni oli valatud fenooli. Lister otsustas kasutada fenooli haavade, haavandite ja mädanike puhastamisel ning sai kohe ka häid tulemusi. 1867. aastal tänasel päeval tehtud operatsioonil astus ta veel sammukese edasi ja desinfitseeris ka opereerimisel kasutatavaid tööriistu. Samuti lasi ta assistentidel operatsiooni ajal fenooli operatsiooniruumi pihustada, et hävitada õhus levivad haigustekitajad. Samuti jõudis ta arusaamisele, et poorsed materjalid, nagu näiteks puit, on pisikute kasvulavaks. Lister loobus puidu kasutamisest arstitööriistade käepidemetel. Listeri õnnestunud operatsioonide hulk kerkis hüppeliselt pärast seda, kui ta oli desinfitseerivad abivahendid kasutusele võtnud. Ometi ei läinud tal oma ideede levitamine sellest hoolimata kuigi lihtsalt. Lister oli šoti arst, kes töötas Edinburghis ja Glasgows. Tol ajal oli aga tunnustatud teaduskeskus ikkagi London. Nii võtsid paljud sealsed arstid Listeri ideid koguni solvanguna – mõelda vaid, mingi mees provintsist tuleb ütlema, et arst peaks käsi desinfitseerima ja koguni kindaid kandma… 1877. aastal sai aga Listerist Londoni Kuningliku Kolledži kirurgia professor ning sealt edasi hakati ka tema õpetusi tõsisemalt võtma. Tema sõna muutus seda kaalukamaks, et õige pea sai temast kuninganna Victoria isiklik kirurg.