Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Genoomika uus hüpe: känguru geenid teada

Toimetas Priit Ennet
Just nagu känguru, liigub tänapäeva geeniteadus suurte hüpetega edasi. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas üha uute ja uute looma- ja taimeliikide geenijärjestus on kindlaks määratud. Nüüd ongi geenijärjeldajad jõudnud känguruni. Muu hulgas on nad üles leidnud sellegi geeni, mis tõenäoliselt aitab kängurul hüpata. Rahvusvaheline teadlasrühm avaldab tulemused ajakirjas Genome Biology.
Känguruid on mitut liiki. See liik, mille geenid nüüd järjeldatud said, on vallabi (Macropus eugenii).
Kuigi ühegi teise känguru geene varem nii põhjalikult läbi vaadatud ei ole, on vallabi siiski juba kolmas kukkurloom, kellega see protseduur on tehtud. Esimesed kaks olid kukkurkurat ja Lõuna-Ameerika opossum.
Känguru geene on teadlastel kindlasti huvitav tunda. Võime ka loota, et kogu loomariigi geenide paremast tundmisest saame abi inimese geenide mõistmisel ning see mõistmine võib aidata näiteks haigustega võidelda. Ja mida paremini me kukkurloomade geene tunneme, seda paremini on meil lootust tundma õppida ka kõigi imetajate põlvnemise kaugemat ajalugu. Kängurud ja teised kukkurloomad eraldusid muudest imetajatest õige ammu, vähemalt 130 miljonit aastat tagasi ehk ajal, mil saurused olid veel täies elujõus.
Vaata veel: Newly sequenced DNA - how the kangaroo got its bounce (BBC)
Just nagu känguru, liigub tänapäeva geeniteadus suurte hüpetega edasi. Ikka ja jälle kuuleme, kuidas üha uute ja uute looma- ja taimeliikide geenijärjestus on kindlaks määratud. Nüüd ongi geenijärjeldajad jõudnud känguruni. Muu hulgas on nad üles leidnud sellegi geeni, mis tõenäoliselt aitab kängurul hüpata. Rahvusvaheline teadlasrühm avaldab tulemused ajakirjas Genome Biology.
Känguruid on mitut liiki. See liik, mille geenid nüüd järjeldatud said, on vallabi (Macropus eugenii).
Kuigi ühegi teise känguru geene varem nii põhjalikult läbi vaadatud ei ole, on vallabi siiski juba kolmas kukkurloom, kellega see protseduur on tehtud. Esimesed kaks olid kukkurkurat ja Lõuna-Ameerika opossum.
Känguru geene on teadlastel kindlasti huvitav tunda. Võime ka loota, et kogu loomariigi geenide paremast tundmisest saame abi inimese geenide mõistmisel ning see mõistmine võib aidata näiteks haigustega võidelda. Ja mida paremini me kukkurloomade geene tunneme, seda paremini on meil lootust tundma õppida ka kõigi imetajate põlvnemise kaugemat ajalugu. Kängurud ja teised kukkurloomad eraldusid muudest imetajatest õige ammu, vähemalt 130 miljonit aastat tagasi ehk ajal, mil saurused olid veel täies elujõus.
Vaata veel: Newly sequenced DNA - how the kangaroo got its bounce (BBC)