Väikeste inimeste aeg kulub enamasti suure maailma tundma õppimisele ning suured inimesed tegelevad muuhulgas ka väikeste inimeste uurimisega. Järgnevalt tulebki juttu kolmest uuest artiklist, mille arengupsühholoogid on avaldanud ajakirjas Psychological Science. 

Kasvataja või õpetaja, kes enne ülesande andmist teatab, et järgnevas tegevuses on poisid või tüdrukud paremad, õõnestab laste usku oma võimetesse ja mõjutab seeläbi laste võimekust. Teadlased viisid läbi eksperimendid, kus nägid, et nelja- ja viieaastased lapsed, kellele öeldi enne joonistamismängu, et tüdrukud või poisid on selles ülesandes paremad, said mängus antud ülesannetega halvemini hakkama. Olenemata sellest, millise grupi paremusele mängu alguses osutati, alandas see üldiselt laste võimekust, olenemata sellest, mis soost lapsed olid. Uurimistöö autorite sõnul tekitab ühe sotsiaalse grupi paremusele osutamine lastes tunde, et ülesande õnnestumine ei sõltu ainult nende pingutusest ning see paneb neid muretsema ja toob kaasa kehvema soorituse. 

Uurimistööd on näidanud, et väikesed lapsed ilmutavad juba esimestel eluaastatel soovi teisi aidata. Ometi pole veel täpselt teada, mis motiveerib juba väikseid põnne teistele abi osutama. Nii otsustasid teadlased teada saada, kas lapsi innustab abivalmidusele see, et nad saavad pärast selle eest kiita, või paneb neid tegutsema mõistmine, et keegi vajab abi. Kuna laste emotsionaalsed reaktsioonid on kajastuvad nende pupillide laienemises või kahanemises, siis mõõdeti ka sel puhul muutusi mudilaste silmaavas kahes situatsioonis: andmeid koguti põnnidelt, kes vaatasid pealt, kuidas keegi kolmas inimene hädalisele appi tõttas ja ka neilt lastelt, kes sattusid ise situatsiooni, kus nad tegid otsuse ise abi osutada. Kuna nii pealtvaatajate kui ka abistajate pupillid käitusid sarnaselt, järeldavad teadlased, et soov abivajajat aidata on ka sisemine tung mitte õpitud käitumine. 

Vaesuses möödunud lapsepõlv võib jääda mõjutama inimese elukäiku terve elu vältel- kas psühholoogiliste probleemide või alatoitumisest tingitud tervisehädade näol. Vaesuse mõju laste vaimsele võimekusele ja tervisele on uurinud paljud uurimistööd, mööndes, et kesistes oludes kasvavatel lastel tuleb hilisema elukvaliteedi parandamiseks maadelda paljude probleemidega. Ka nüüdne uuring viitab, et lapsed, kes elavad alates sünnist kuni üheksa aasta vanuseni vaesuses, viibivad pidevalt kuhjuva stressi seisundis. Kuhjuva stressi tagajärgi võib näha vaesusest pärit lastel ka hiljem teismeeas, mil nende pulssi mõõtes saab mõõta ka seda, kuidas vaesus ja stress on tervist juba enne täiskasvanuks saamist räsinud.