Krohmseente silmale nähtamatu maailm
Tänapäeva
maailmas on võimatu avastada mõnd päris uut maad või merd. Tartu
Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased on
esimesed, kes kaardistavad silmaga nähtamatuid
arbuskulaar–mükoriisseid seeni, kes elavad koos taimedega.
Tungides seni silmaga nähtamatutesse sfääridesse on nad justkui
maadeavastamisretkel.
Arbuskulaar–mükoriissed
seened ehk krohmseened elavad koos enamuse taimedega ilmselt juba
sellest ajast saadik, kui taimed maismaale elama kolisid. Kuid alles
nüüd, mil on võimalik nende seente DNA-d järjestada, saab neid
põhjalikumalt uurida. Esimest korda järjestati krohmseente DNA-d
üheksakümnendate aastate alguses. Eestlased on esimesed, kes neid
seeni ülemaailmselt kaardistama on asunud.
„See
on üks põnev ala ja üha rohkem ja rohkem oleme sellega seotud
olnud, ehkki me ei identifitseeri ennast üldse seeneteadlastena. Me
vaatame taime vaatepunktist. Nende seente puhul olime esimesed, kes
üldistasid nende mitmekesisust üleüldse maakeral, milline see on,“
rääkis taimeökoloogia professor Martin Zobel saatele Püramiidi
tipus.
„Eks
me veidike tunnemegi just sellist avastamisrõõmu, uurides
nähtamatut mitmekesisust. Ja on loomulik, et loodusteadlane uurib
algselt seda, mida ta silmaga näeb. Aga eks rohkem ja rohkem tekib
tunne, et kõik ei ole seletatav sellega, mida sa silmaga näed. On
selliseid mustreid, selliseid kasvuefekte või taimede
esinemist/mitteesinemist, mida on väga raske seletada,“ räägib
professor.
„Arbuskulaar–mükoriissed
seened on sellised seened, mis elavad koos ehk siis sümbioosis
taimedega. Me leiame neid taimede juurtes, me leiame neid mullas, me
leiame neid enamustes paikades maa peal, siit samast akna tagant
linnamurust, põllu pealt aiast, metsast, niidult, nii et nad on väga
tavalised aga niisama maa pealt me neid ei näe,“ kirjeldab
vanemteadur Maarja Öpik.
Niisiis
on krohmseened justkui peremeestaimele juurepikendusteks. Seen
transpordib mullast mineraalseid toitaineid taime, näiteks fosforit,
näiteks lämmastikku, läbi tema seeneniidistiku viib selle aine
taime juure sisse. Selle eest seen saab taime käest süsiniku
ühendeid, mis on tema jaoks energia, nagu meie jaoks suhkur või
ükskõik milline toit. Seen ei saa seda toitu mujalt. Isegi kui me
anname kunstlikes tingimustes nüüd nendele seentele need samad
suhkrud, mida taim justkui talle seal juure sees edasi annab, siis
nad ei ima neid, nad ei kasuta neid.
Krohmseened
kaitsevad taimi ka teiste seente eest. Näiteks patogeensete ja taimi
kahjustate seente eest ning ka kahjulike nematoodide ja
mikroorganismide eest. Lisaks kaitsevad need seened taimi nö
ebasobivate keskkonnatingimuste eest. Näiteks liiga kõrge
soolasisalduse eest mullas või raskemetallide eest. Krohmseente ja
taimede kooselust tekib mulda juurde ning krohmseente rikkasse mulda
erituvad teatud ühendid, mis kleebivad mullaosakesi kokku ning
parandavad mulla struktuuri.
Mükoriisaga
koos elav taim saab looduses hakkama. Ta ei anna sellist head saaki
nagu kultuurtaim, kuid teda ei pea ka väetama. Kui räägime
söödavatest taimedest, siis ei ole need keemiaga pritsimisest
mürgised ega tapa näiteks mesilasi, kes on omakorda olulised
tolmeldajad ehk taimemaailma mitmekesisuse säilitajad.
Vaata veel saadet Püramiidi tipus ning külasta saate veebilehekülge Veebiakadeemiat.