Krohmseente silmale nähtamatu maailm ({{commentsTotal}})

Krohmseened.
Krohmseened. Autor/allikas: Wikimedia Commons
Toimetas Astra Merivee

Tänapäeva maailmas on võimatu avastada mõnd päris uut maad või merd. Tartu Ülikooli Bioloogilise mitmekesisuse tippkeskuse teadlased on esimesed, kes kaardistavad silmaga nähtamatuid arbuskulaar–mükoriisseid seeni, kes elavad koos taimedega. Tungides seni silmaga nähtamatutesse sfääridesse on nad justkui maadeavastamisretkel.

Arbuskulaar–mükoriissed seened ehk krohmseened elavad koos enamuse taimedega ilmselt juba sellest ajast saadik, kui taimed maismaale elama kolisid. Kuid alles nüüd, mil on võimalik nende seente DNA-d järjestada, saab neid põhjalikumalt uurida. Esimest korda järjestati krohmseente DNA-d üheksakümnendate aastate alguses. Eestlased on esimesed, kes neid seeni ülemaailmselt kaardistama on asunud.

„See on üks põnev ala ja üha rohkem ja rohkem oleme sellega seotud olnud, ehkki me ei identifitseeri ennast üldse seeneteadlastena. Me vaatame taime vaatepunktist. Nende seente puhul olime esimesed, kes üldistasid nende mitmekesisust üleüldse maakeral, milline see on,“ rääkis taimeökoloogia professor Martin Zobel saatele Püramiidi tipus.

„Eks me veidike tunnemegi just sellist avastamisrõõmu, uurides nähtamatut mitmekesisust. Ja on loomulik, et loodusteadlane uurib algselt seda, mida ta silmaga näeb. Aga eks rohkem ja rohkem tekib tunne, et kõik ei ole seletatav sellega, mida sa silmaga näed. On selliseid mustreid, selliseid kasvuefekte või taimede esinemist/mitteesinemist, mida on väga raske seletada,“ räägib professor.

„Arbuskulaar–mükoriissed seened on sellised seened, mis elavad koos ehk siis sümbioosis taimedega. Me leiame neid taimede juurtes, me leiame neid mullas, me leiame neid enamustes paikades maa peal, siit samast akna tagant linnamurust, põllu pealt aiast, metsast, niidult, nii et nad on väga tavalised aga niisama maa pealt me neid ei näe,“ kirjeldab vanemteadur Maarja Öpik.

Niisiis on krohmseened justkui peremeestaimele juurepikendusteks. Seen transpordib mullast mineraalseid toitaineid taime, näiteks fosforit, näiteks lämmastikku, läbi tema seeneniidistiku viib selle aine taime juure sisse. Selle eest seen saab taime käest süsiniku ühendeid, mis on tema jaoks energia, nagu meie jaoks suhkur või ükskõik milline toit. Seen ei saa seda toitu mujalt. Isegi kui me anname kunstlikes tingimustes nüüd nendele seentele need samad suhkrud, mida taim justkui talle seal juure sees edasi annab, siis nad ei ima neid, nad ei kasuta neid.

Krohmseened kaitsevad taimi ka teiste seente eest. Näiteks patogeensete ja taimi kahjustate seente eest ning ka kahjulike nematoodide ja mikroorganismide eest. Lisaks kaitsevad need seened taimi nö ebasobivate keskkonnatingimuste eest. Näiteks liiga kõrge soolasisalduse eest mullas või raskemetallide eest. Krohmseente ja taimede kooselust tekib mulda juurde ning krohmseente rikkasse mulda erituvad teatud ühendid, mis kleebivad mullaosakesi kokku ning parandavad mulla struktuuri.

Mükoriisaga koos elav taim saab looduses hakkama. Ta ei anna sellist head saaki nagu kultuurtaim, kuid teda ei pea ka väetama. Kui räägime söödavatest taimedest, siis ei ole need keemiaga pritsimisest mürgised ega tapa näiteks mesilasi, kes on omakorda olulised tolmeldajad ehk taimemaailma mitmekesisuse säilitajad.

Vaata veel saadet Püramiidi tipus ning külasta saate veebilehekülge Veebiakadeemiat.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: