Stressis oravaemadel sünnivad suuremad järglased

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Punaorav. Autor/allikas: wikimedia.org
Toimetaja Piret Ehrenpreis

Kanada ja USA teadlaste uuringust selgub, et kui oravapopulatsioon muutub metsas väga arvukaks, suudavad tiined oravaemad läbi stressihormooni taseme tõusu kiirendada veel sündimata poegade kasvu. Nii on tulemuseks suuremad pojad, kelle ellujäämisvõimalused on ülerahvastatuse tingimustes paremad, vahendab Physorg.com.

Looduslik valik soosib kiiremini kasvavaid järglasi. Punaoravate emad teavad seda ja püüavad seepärast teha omalt poolt kõik, et poegade ellujäämisvõimalusi parandada. Teadlastele tuli üllatusena, et oravad suutsid seda teha ilma, et neil oleks olnud ligipääsu suurematele toiduvarudele.


Selle tõestamine nõudis aga teadlastelt suuri pingutusi. Palju vajalikke andmeid tuli varasemast 22aastasest longituuduuringust(Kluane Red Squirrel Project), mis käsitles Põhja-Ameerika punaoravaid. Välitingimustes kaustasid uurijad varem salvestatud oravate häälitsusi, mida kasutatakse tavaliselt oma territooriumi pärast võitlemisel. Samuti oli salvestatud niisama krabinaid, mis koos lõid illusiooni suurest oravapopulatsioonist.

Sellele reageerisid tiined oravaemad stressihormooni tõusuga, mis omakorda pani tulevased pojad kõhus kiiremini kasvama. Stressihormooni tasemega mängiti veel ka eraldi katses, et näidata selle seost oravapoegade kiirema kasvuga.


Niisiis, vaatamata üldlevinud arvamisele, et stress on halb, oli sel oravapoegadele vastupidine mõju. Samuti ilmnes, et see mõju avaldus kohe, mitte mitmete põlvkondade jooksul. Eksperiment tõestas ka, et oravad suudavad tuleviku hindamisel korjata vajalikke vihjeid keskkonnast. Sellest lähtuvalt kohandavad nad iseennast ümber nii, et järeltulevatel põlvedel oleks ellujäämisvõimalused paremad.


Paraku on loo teine pool siiski see, et kuigi oravaemad püüavad teha omalt poolt kõik, et poegade elu võiks edasi hästi minna, ei pruugi tiheda asustusega populatsioonis sündinud järglaste käekäik siiski nii hea olla. Nimelt on nende eluiga tavalisest lühem.


Vastav uuring ilmus ajakirjas Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: