Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja Kaja Lotman rääkis, et bioloogid peavad pärandmaastikuks liigirikkaid niite, mida hooldatakse nagu vanasti. Ta kinnitas, et sellel alal on neid ka edu saatnud.

Üheks näiteks on Laulatu puisniit, mis on Euroopa Liidu üks liigirikkamaid kooslusi. Ühelt ruutmeetrilt võib leida 76 erinevat liiki soontaimi. „Kui korra niit kasvab kinni, siis tema taimestik muutub täiesti ja ka loomale kaob sealt õige söögirohi n-ö. Seetõttu oli meie esivanemate suureks mureks see, et tagada taimestik sellisena, et see toidaks ka looma,“ märkis Lotman saates „Osoon“.

Liigirikka maastikutüübi kujunemist soodustasid sajandite vältel käsitööriistade või äärmisel juhul hobuste kasutamine. Lisaks ei otsitud maa viljakuse tõstmisel abi sõnnikust ega väetistest, põllud ise olid suhteliselt väikesed.