Ohtlikke mälestusi on võimalik kustutada

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Mälestuste kustutamise järel ei pruugi endistel narkosõltlastel enam tekkida soovi metamfetamiini (pildil) tarbida. Autor/allikas: Wikimedia Commons.
Toimetas Merle Must.
USA teadlased suutsid esimest korda kustutada rottide ja hiire ajust ohtlikud narkootikumidega seotud mälestused samas teisi mälestusi kahjustamata.

Aju on väga osav juhuslike detailide alusel mälestusi esile kutsuma, kuid sõltuvusest vabaneda püüdvatele või posttraumaatilise stressi läbi elanud inimestele võib see olla ebameeldiv. Näiteks võivad sigaretid, raha või isegi näts kutsuda endistel metamfetamiinisõltlastel esile tugeva tahtmise taas narkootikume tarbida.

Mälestuse tekkimine toimub närviraku struktuuri ehk selle dendriidjätkete muutmise teel. Harilikult toimuvad muutused aktiini ehk kõigi rakkude infrastruktuuri aluseks oleva proteiini kaudu.

Selles uuringus peatasid teadlased inhibiitoriga hiirte ja rottide ajus olevate metamfetamiiniga seotud mälestuste säilitamise ajal aktiini polümerisatsiooni ehk suurte ketilaadsete molekulide tekke. Selgus, et loomadel kadusid kohe ja jäädavalt metamfetamiiniga seotud mälestused, samas jäid teised mälestused puutumata. 

Varem oli närilisi treenitud seostama erinevaid lõhna-, kujutiste ja kompimisvihjeid preemia ehk metamfetamiiniga. Kui inhibiitorkatset mitme päeva pärast hiirte-rottide elukeskkonnas korrati, siis ei seostunud need vihjed enam narkootikumiga. Samas oli säilinud reaktsioon teistele mälestustele, näiteks toidu näol saadavale tasule.

Uuringut juhtinud The Scripsi Research Institute’i teadlase Courtney Milleri sõnul pole veel kindel, miks niivõrd tugevad metamfetamiinimälestused on ühtlasi kergesti haavatavad. Siiski arvavad teadlased nad, et see võib olla seotud dopamiini ehk tasu ja heaoluga tegeleva ajukeskuse neurotransmitteriga. Varasemad uuringud on näidanud, et dopamiini vabaneb organismi nii õppimise kui ka narkootikumide võõrutusravi ajal. 

Miller avaldas lootust, et sarnast strateegiat on võimalik ehk ka laiendada teistele ohtlikele mälestustele, mis võivad esineda näiteks suitsetamisest loobujatel või posttraumaatilise stressihäire käes kannatavatel inimestel.

Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes Biological Psychiatry.

Loe veel:
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: