Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Paljajalu jooksmise kasulikkus pole tõestatud

Toimetas Merle Must.
Uue uuringu kohaselt pole tõendid sellest, et paljajalu jooksmine aitab sportlastel vigastusi vältida, siiski veel piisavad.
Kuigi meedias on palju arutatud paljajalu jooksmise kasulikke mõjusid, ei pruugi see teadlaste hinnangul olla abiks iga pingeluumurru või –venituse ära hoidmisel.
Harvardi ülikooli teadlane Daniel Lieberman, kes on paljajalu jooksmist uurinud, kuid ei osalenud selles teadustöös, märkis, et paljajalu jooksmine pole imeravim. See, et inimesed on loodud seda tegema, ei tähenda tema meelest, et see oleks kõigile parim lahendus.
Liebermani sõnul on vigastuste vältimise põhjenduseks, et inimesed on loodud pikki vahemaid niimoodi läbima ning seega võib jooksujalanõude kandmine mõjutada loomulikku tehnikat. Samuti võib paljajalu jooksmine teadlaste sõnul vähendada põrutust ning aidata jalgu tugevamaks treenida. Siiski pole ükski neist kasuteguritest täielikku tõestust leidnud.
Uuringut juhtinud Cape Downi ülikooli teadlane Nicholas Tam tõdes, et kuna paljud inimesed ei käi igapäevaselt paljajalu ringi, siis ei pruugi nende jalad olla sellega harjunud. Tema uurimisgrupp selgitas välja, et vigastused on seotud mitmete tegurite, sealhulgas iga inimese puhul erineva jooksja mehhaanikaga, seetõttu on keeruline kindlaks teha, kas paljajalu jooksma hakkamine võib vigastuste ohtu vähendada.
Isegi kui selle n-ö puhaskasum on positiivne, siis võivad sportlased end vigastada sellal, kui harjuvad jalatsiteta ringi käima. Näiteks on teadlased välja selgitanud, et mõnedel inimestel on selle perioodi jooksul tekkinud pingeluumurrud.
Samuti paljajalu jooksmist uurinud, kuid mitte sellesse teadustöösse kaasatud Pennsylvania ülikooli teadlane Allison Altman kinnitas, et edaspidi on vaja teha teadustöid, mis võrdlevad jalanõudes ja paljajalu jooksvate inimeste vigastusjuhtumeid, vigastuse tüüpi ja raskusastet. Ta lisas, et praegu on vähe teada ka sellest, kuidas hakata efektiivselt ja vigastusteta jalanõudeta jooksma.
Teadlaste sõnul peaks inimesed, kes soovivad hakata paljajalu jooksma, tegema seda järk-järgult, olles ettevaatlik ja valvel. Lieberman soovitas inimestel esmalt joosta jalanõudeta paarsada meetrit siledal kõval pinnal, et saada aru, mis tunne see on. Samuti tuleb vigastuste vältimiseks kindlasti tähelepanu pöörata jooksutehnikale.
Lieberman ütles, et inimesed ei peaks paljajalu jooksmist kartma, kuid olema seda proovides ettevaatlikud.
Selles uuringus ei vaadeldud lähemalt jalanõusid, mis imiteerivad paljajalu jooksmist: neil on vähem pehmendust ja need on tihedamalt jala ümber. Liebermani sõnul võib ka selline jalanõu jooksumehhaanikat mõjutada, seega pole see siiski sama kui paljajalu liikumine.
Teadustöö tulemused on avaldatud väljaandes British Journal of Sports Medicine.
Vaata ka: