Kohalik putukavalk pakub alternatiivi keskkonda kurnavale sojale

Kolm aastat tegutsenud Klareva on seadnud eesmärgiks kasvatada putukaid, täpsemalt ogakärblasi, loomasöödaks, kasutades vastsete söötmiseks toiduainetööstuse ülejääke. Eesti väiksuse tõttu sobib riik aga pigem katsepolügoniks.
Ettevõtte tegevjuhi Margus Klaari sõnul tuli putukate kasvatamise idee Euroopa Liidu seadusemuudatusest, mis lubab kasutada söötades taas loomseid valke. Kui 2017. aastast võis sööta putukavalku kaladele, siis 2021. aastast ka sigadele ja lindudele. Vahepealse keelu taga oli eelmisel sajandil laialt levinud hullu lehma tõbi ehk BS. Haigusele piiri panemiseks ei tohtinud töödeldud loomse valguga sööta ühtegi karilooma.
Loomsele valgule leiti alternatiiv eelkõige soja näol. Planeedi jaoks tähendas see aga suurt keskkonnakoormust, sest ligi 80 protsenti kasvatatud sojast kasutatakse ülemaailmselt just loomasöödaks. Ainuüksi Lõuna-Ameerikas hävitati 2025. aastal sojakasvatuse nimel üle 7000 ruutkilomeetri maailmas ainulaadset savanni.
Klaari hinnangul on seega putukad väga kasulik alternatiivne proteiiniallikas. "Kui paned aga inimesele ritsika lauale ja ütled, et söö, siis ta väga entusiastlik ei ole," tõdes Klaar. Seetõttu näeb ta loomsel valgul suurt potentsiaali just loomasöödana. Liiatigi aitavad putukad ümber töödelda toidutööstuse ülejääke, mis on muidu tootjale kasutuskõlbmatud.
Maaülikooli põllumajanduse nooremteaduri Richard Reissaare hinnangul muudab see toidutootmist otseselt. "Kui põllumajanduses tulevad põllult kõverad porgandid või rohekad kartulid, siis me oleme kulutanud väga palju ressursse aga komposteerime need lihtsalt ära. Kui me saaks selle roiskuva lüli toiduahelast putukate kaudu uuesti loomadele sööta, siis see muudaks toidu tootmist palju efektiivsemaks," leidis Reissaar.
"Eestis on meie jaoks probleem selles, et on suur konkurents biogaasiga. Näiteks Salvesti tehase jäägid lähevad kõik biogaasiks, millega nad enda tootmist kütavad," tunnistas nooremteadur. Putukate jääkidel kasvatamisest tekib seevastu sõnnik, mis on samas taimekasvatajatele sobiv kõrgekvaliteediline väetis. Selle turuhinda ei oska asjaosalised aga veel hinnata, sest tegemist on niivõrd uudse lisasaadusega.
Eesti turu piirangud
Klareva koostööpartner on Põltsamaal asuv tehas, mis jagab ettevõttega enda tootmisjääke. Kuigi senine praktika on tõestanud, et putukaid saab edukalt jääkide toel kasvatada, tuleb tootmise suurendamise juures ette Eesti turu väiksus. Reissaare arvutuste kohaselt saab 20 tonnist tehase jääkidest toota 4–5 tonni proteiinirikast saadust. Kuid et tootmine ka majanduslikult ära tasuks, peaksid olema mahud kordades suuremad.
Ettevõtte tegevjuht Margus Klaar tõdes, et Eestis ei teki kasumliku tootmise jaoks piisavalt toiduainetööstuse jääke. Samuti ei pruugi olla piisav söödanõudlus , sest näiteks suurimad seakasvatajad Euroopas on hoopis Saksamaal, Prantsusmaal ja Hispaanias. "Eestis me saaks töötada välja efektiivse tootmistehnoloogia, kuid sealt edasi me nii-öelda massi siin ei saavuta," selgitas Klaar välismaale laienemise vajadust.
Klaari sõnul tuleb lisaks tootmine automatiseerida, et tagada ettevõtte majanduslik tasuvus. "Kui masinad korralikult disainida ja õigesti käima panna, peaks saama teha nii, et inimene vaatab kord kuus üle, kas kõik töötab ning ülejäänu on automaatne," lisas Klaar. Senisel automatiseerimisel on saadud abi ka tehisintellekti- ja robootikakeskusest AIRE.
Klareva labor teeb praegu tihedat koostööd Maaülikooliga ja on saanudlahenduse väljatöötamisel abi ka Tallinna Tehnikakõrgkoolist. Esmane rahastus tuli ettevõttele Sparkup Tartu Teaduspargi kiirendist. "Järgmine etapp on panna püsti proovitootmine ning päriselt ära tõestada, et me suudame olla hinnas ja kvaliteedis konkurentsivõimelised," sõnastas Margus Klaar ettevõtte järgmise sihi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



















