Mõttekoja Praxis tehtud analüüs näitab, et kuigi maksutõusude ja maksuküüru kaotamise kombineeritud mõju on kogu elanikkonna seas keskmiselt marginaalne, jaotub mõju sissetuleku- ja elanikkonnarühmade lõikes ebaühtlaselt. Kõige enam kannatavad just madala sissetulekuga inimesed – eakad, üksikvanemad, lasterikkad pered, mitte-eestlased, puudega inimesed ja teised haavatavas olukorras rühmad, kelle vaesusrisk on niigi kõrge. 

Maksuküüru kaotamise positiivne mõju avaldub keskmise ja kõrge sissetulekuga inimestele, kellel oli varasemalt tulumaksuvabastus väiksem või puudus. Madala sissetulekuga inimeste tulu seevastu oluliselt ei kasva, sest neil rakendus varasemaltki tulumaksuvabastus suures või täielikus ulatuses. Nüüd aga väheneb nende sissetulek käibemaksu, (kütuse)aktsiiside ja tulumaksutõusu tõttu.

Eriti tugevalt hakkavad nad tundma käibemaksutõusu negatiivset mõju. Madala sissetulekuga inimestel kulub suhteliselt suurem osa sissetulekust tarbimisele, sh vältimatutele kulutustele nagu toit ja esmatarbekaubad.

Kokkuvõttes viivad need muudatused ebavõrdsuse kasvuni ühiskonnas – sinna, kus on, sinna tuleb juurde, ja seal, kus ei ole, võetakse ka vähene ära.

Üksikvanemad ja üksi elavad eakad on jäänud tähelepanuta

Maksutõusudega seonduvad erisused praktiliselt puuduvad: kõik inimesed maksavad võrdses määras enda sissetulekust või tarbimisharjumustest lähtuvalt. Enam tähelepanu on saanud avalikkuses automaksu kehtestamine, mille mõju leevendamiseks maksis sotsiaalkindlustusamet 2025. aastal puuetega inimestele ühekordset toetust. Mootorsõidukimaksu mõju leevendamise toetus oli seotud puuetega inimeste sotsiaaltoetuse tõusu jõustumisega  ja seda maksti ka juhul, kui inimene mootorsõidukit ei omanud.

Lisaks on kavas muudatused, mis toetaksid lastega peresid. Samas on esimese puhul tegemist ühekordse lahendusega ja viimase puhul pigem tagantjärele tarkusega, mis külvab ühtviisi segadust ja teadmatust. 

Mõttekoja Praxis analüüsi tulemuste kohaselt mõjutavad maksumuudatused enim eakaid ja üksikvanemaid, kes vajaksid oma toimetuleku parandamiseks täiendavat sihistatud toetust ja abi. Eakate ja üksikvanemate vaesusrisk on juba niigi väga kõrge ja maksutõusude tõttu muutub nende toimetulek veelgi kehvemaks. Seda peamiselt just käibemaksumuudatuste tõttu, kuivõrd käibemaksu makstakse kõigilt igapäevastelt ostudelt, sealhulgas toidult ja muudelt esmatarbekaupadelt, millest ei ole võimalik niisama lihtsalt loobuda.

Statistikaameti kohaselt oli 2023. aastal suhtelise vaesuse määr kogu elanikkonnas 20 protsenti, kuid üksi elavate eakate seas 71 protsenti ja üksikvanemaga leibkondade seas 31 protsenti. Suhteline vaesus tähendab, et inimese netosissetulek jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri, (uuringus kasutatud registriandmete põhjal ligikaudu 820 eurot kuus).

Lisaks ilmnevad siin ka olulised soolised erisused. Enam saavad maksumuudatustest pihta eakad naised ja üksikemad. Ühelt poolt on naiste sissetulekud madalamad, teiselt poolt on nende esindatus haavatavate gruppide seas suurem. Eestis on ligikaudu 20 000 üksikvanemaga leibkonda, kellest enamuse moodustavad üksikemad. Lisaks on naisi pensionäride hulgas rohkem – statistikaameti andmetele tuginedes on meeste osatähtsus pensionisaajate üldarvus vaid 37,4 protsenti.

Piirkondliku ebavõrdsuse kasv

Maksumuudatused ja eelarvekärped suurendavad ka piirkondlikku ebavõrdsust. Maapiirkondades on juba üldiselt sissetulekud madalamad, mistõttu maksutõusude rakendumisel halveneb seal elavate inimeste toimetulek veelgi. Samuti on maapiirkondades transpordiühendus kehvem, mistõttu on autovajadus liikumiseks suurem ja automaksu mõju olulisem. Automaksu kehtestamine ja kütuseaktsiisi tõus võib seega piirata ligipääsu erinevatele teenustele, nagu arstiabi, toidupoed, laste huviringid. Seda eriti juhul, kui inimeste sissetulek on väike ja ühistranspordi võimalused ebapiisavad.

Eeldatavalt kasvab kohaliku omavalitsuse roll nii teenuste kui ka sotsiaalabi pakkujana, et inimeste toimetulekut parandada. Samas on kohalike omavalitsuste võimekus toetusi ja teenuseid pakkuda erinev. Üldiselt on maapiirkondades kohalike omavalitsuste võimalused kehvemad.

Tervet elanikkonda puudutavate maksumuudatuste planeerimine vajab detailsemat lähenemist ja mõjude hindamist. Sellest ei piisa, kui hinnata ühe seadusmuudatuse mõju või teha seda vaid terve elanikkonna vaatest lähtuvalt. Tervikpildi vaatamine on küll oluline, kuid samas tuleb keskenduda potentsiaalselt haavatavamas olukorras rühmadele, et seatud sihid ja tehtud otsused arvestaksid kõikide elanike vajaduste ning võimalustega.