Tiktoki saatus ripub USA-s uuesti juuksekarva otsas. Tegu pole aprillinaljaga, isegi kui end edasi-tagasi ümberlükkavate sündmuste jada sarnaneb naljastruktuuriga, kui vaid poleks kaasatud geopoliitika ja majandusstrateegia.

Hiinlastele kuuluv ühismeediaplatvorm on elanud USA-s laenatud ajal aasta algusest. Maailma uudishimu siirdus vahepeal mujale, jättes loo rippuma tähelepandmatuse tuulevaikusesse. Sel nädalal seisab populaarne ühismeediaplatvorm segases Ameerika saagas järjekordselt silmitsi olulise tähtajaga.

Rakendus keelati USA-s 19. jaanuaril ehk päev enne uue presidendi ametisse asumist. Platvormi omaniku katse leida kaitset USA ülemkohtust ebaõnnestus ja keelu rakendumine pidanuks olema päevselge. Seda enam, et uuesti ametisse valitud president oli see, kes oma eelmisel valitsemiseajal Tiktoki keelamise algatas. Ta põhjendas teenuse USA-st pagendamist vajadusega kaitsta rahvuslikku julgeolekut. Võõrale riigile kuuluv populaarne teenus ohustavat ameeriklaste heaolu ja vabadust.

Ilmselt oli suurem põhjus teenuse populaarsus presidendi suhtes kriitiliste noorte seas. Tiktokis levisid teda tögavad ja vastaskandidaati toetavad videod. Trump ähvardas teenuse kasutamise keelata 2020. aasta suve lõpuks, juhul kui seda ei müüda enne mõnele USA omanikule. Keegi ei teadnud, kuidas ta seda teeks. See ärimehi ei seganud ja huvi Tiktoki ostmiseks avaldas mitu ettevõtjat. Neid huvitas teenuse populaarsus.

Olukord meenutas peaaegu lotovõitu. USA suured IT-ettevõtted ei osanud sellist teenust luua. Eduharjal ettevõte ei sooviks seda ka müüa. Nüüd tekkis aga sunnitud olukord, milles müüja sattus nõrgemasse positsiooni ja talle võimaldati vähe valikuid. Muu hulgas hinnaga nõustumise osas. Kiiresti sündiski esialgne lepe, et teenus siirdub Microsofti alla.

Tänaseks oleme targemad. See kaup jäi katki, nagu ka kõik järgmised katsed, hoolimata poliitilisest survest. President Trump allkirjastas paar kindla kuupäevaga Tiktoki keelustavat direktiivi, mida täiendas mõne aja pärast keeludaatumit edasilükkava eeskirjaga. Tegemist oli presidendi valimiste aasta ehk poliitiliselt kalli ajaga, mis venis. Tiktok kaebas otsuseid kohtusse, viidates sõnavabaduse rikkumistele, poliitikute sekkumisele vabasse ettevõtlusesse jne. Lisaks võttis Hiina riik vastu seaduse, mis keelas suurandmetega tegelevate ettevõtete müügi.

Donald Trump kaotas valimised ja president Joe Biden tühistas tema väljastatud Tiktoki keelu. Umbes aasta hiljem muutus Tiktoki teema aga uuesti aktuaalseks. Omavahel suhteliselt sallimatud vabariiklased ja demokraadid hakkasid teenuse keelustamist ühiselt pooldama. Juhtus isegi nii, et üks tuntud demokraadist senaator tunnistas, kuidas peab suure valu kiuste tunnistama Trumpi pakutud keelu õigust ja nad oleks pidanud kogu probleemi palju varem lahendama. Seepeale kuulutas Trump avalikult, kui tark ta oli.

Umbes 2023. aasta paiku algaski uus Tiktoki keelustamise protsess. Toetajateks olid demokraadid ja vabariiklased ning nendele lisaks iseseisvate keeldu pooldavate ja Hiinat ründavate sõnavõttudega Donald Trump. Käes oli järjekordne presidendi valimiste aasta ja president Joe Biden allkirjastas USA kongressi mõlemas kojas kinnitatud Tiktoki keelava seaduse. Keeld pidanuks kehtima jõustuma 2025. aasta 19. jaanuarist ehk päev enne valimised võitnud presidendi ametiaja algust.

Valimised võitis Donald Trump. Tiktoki keeld oli vähemalt sama suur uudis kui tema inaugureerimine. President Trump allkirjastas aga korralduse täitevvõimu edasilükkamiseks. Hoolimata sellest, et juristide hinnangul presidendi piiratud volitused seda ei võimaldanud, väga palju ei protestitud. Võimalik, et seda hoidis tagasi Tiktoki populaarsus ja poliitikute soovimatus sattuda peamiselt nooremate valijate pahameele alla.

Trump põhjendas oma meeleolu muutust samuti noortele valijatele meeldimisega, tõdedes, et ta teenis 36 protsenti noorte häältest ehk rohkem kui noorte seas ebapopulaarsed vabariiklased. Ta pakkus, et selles võis olla suur teene tema ootamatult positiivseks muutunud suhtumises Tiktokki. Demokraadid pole protesteerinud. Ilmselt näevad nad võimalust lasta president Trumpil mässida end ebamugava probleemi puntrasse.

Trumpi antud ajapikendusaeg saab läbi 5. aprillil. Valida on müügi ja keelu vahel või siis nuputatakse välja lahendus, kuidas armuaega veel pikendada. Antud loo lõpetuseks sobib hästi USA vanema põlve koomiku Will Rogersi tähelepanek, et ta ei tee nalja, vaid kirjeldab valitsuse tegutsemist.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".