Kirikust õhkub vanamoodsust. Seal jutlustatud lood ulatuvad üle aegade. Hooned on vanad faktiliselt ja välimuselt. Külastajad on samuti vanad, kes loodavad kuulda tuhande aasta vanuseid lugusid.

Uudsel tehnoloogia kujundatud ja sellest rääkival ajastul võiks pidada kirikut vana aja saareks. Ruumiks, kus ei räägita tehnilistest saavutustest ega kasutata midagi modernsemat kui küünal või orel. Sestap võib olla raske uskuda, et religioossed institutsioonid võivad olla tehnoloogia varajased juurutajad. Ometi näitab ajalugu, et just kirik on tsivilisatsiooni arengus võtmerolli kandnud ning on tehnoloogiate esimesi suurtarbijaid.

Päris kindlalt poleks ühiskonna praegust arengutaset saavutatud ilma trükipressi leiutamiseta. Kirik oli üks esimesi, kes kasutas uudset tehnoloogiat oma missiooni ja mõjuvõimu laiendamiseks. Esimeste trükitud raamatute põhimassi moodustasid piiblid.

Kiriku huvi tehniliste leiutiste vastu sellega ei piirdunud. Jumalateenistused võtsid kiiresti omaks raadio, seejärel televisiooni ning loomulikult kõik sotsiaalmeedia platvormid. Religioossed institutsioonid on suhtluskorralduse vallas professionaalid. Nad oskavad hinnata uuenduste jõudu. Järelikult pole kirik ka koht, kus hurjutatakse tehisintellekti. Kirik on pigem institutsioon, mis üllatab huvitavate TI juurutamise näidetega.

Sõltumata vormist ja narratiivist kattub usu sügavam huvi kõiki inimesi vaevavate küsimustega. Selleks on püüdlus mõista ja juhtida inimloomust. TI eesmärk on modelleerida ning täiendada inimese tunnetust ja intellekti. Nende näiliselt kaugete valdkondade ristumiskohas paiknevad küsimused, millega usujuhid on sajandeid maadelnud. Mida tähendab olla inimene? Mis määratleb moraali? Kuidas kasutada vastutustundlikult teadmisi ja võimu?

Kui TI asub mõjutama valitsemist, äri ja haridust, siis miks peaks kirik olema erand? Mõnes kohas võtsid kirikud üsna varajases faasis kasutusele TI-põhised vestlusrobotid. Ei möödunud kaua aega ChatGPT avalikustamisest, kui üks Saksamaa kirik rakendas TI vestlusrobotit pastori surrogaadina, et too vastaks kirikukülastajate küsimustele. Ühes Jaapani budistlikus templis peab seevastu jutlusi ning jagab hingeõpetusi robotpreester Mindar.

Šveitsi linna Lutserni kõige vanemas kirikus mindi eelmisel aastal isegi nii kaugele, et usklike küsimustele vastavat vestlusrobotit kutsuti TI Jumalaks. Kirikuisad õigustasid otsust Vana-Kreeka teatrist pärit ladinakeelse fraasiga deus ex machina ehk jumal masinast. Kaugel ajal mõeldi, et patuste inimeste konfliktide lahendamiseks vahendab jumal vihjeid mõne mehaanilise seadme kaudu. Lutserni kirik tõlgendas olukorda nii, et jumal ei ilmuta end masina kaudu, vaid asubki masinas.

Lutserni kirikus käis TI Jumalaga kohtumas ka üks Soome preester. Ta sai nähtust inspiratsiooni ning korraldab nüüd Helsinki kirikus TI abiga ekraanidele kuvatuna visuaalselt rikkalikke spektaakleid hea ja halva võitlusest. Huvitavaks episoodiks on Käärikul suusarajale nime andnud Urho Kekkoneni avatari ilmutus, kes loeb ette Vana Testamenti. Juhul kui kõigevägevam on masinas ning seisab kogu selle TI võimekuse taga, pole ju välistatud, kui kellegi meeltes sünnib usk, et kohal on taevaselt puhkuselt tööle kutsutud Urho Kekkoneni hing.

Siinkohal on hea fantaseerimine lõpetada ning vaadata otsa maisemale tõele. Sõltumata kellegi maailmavaatest ja suhtumisest kirikusse, on TI võimaluste ära kasutamine igati mõistetav. Kirik vajab uusi liikmeid. Helsingis korraldatud sündmus meelitas kirikusse rohkem rahvast, kui seal oli aastaid käinud. Ilmselt esialgne efekt hääbub. Seejärel saabub TI küpsema rakendamise ajastu. Kellelgi pole enam uudis see, et vestlusrobot oskab suhelda mõjusalt ja suure empaatiaga, tehes seda väsimatult, igal kellaajal ja igas asukohas.

Kriitika on sarnane teistes valdkondades esitatule. Näiteks tervishoius rakendatava TI puhul väidetakse sarnaselt, et TI kaasamine religioossesse või ravi praktikasse taandab inimese komplekssed probleemid algoritmiliseks funktsiooniks. Vestlusbot võib küll tsiteerida pühakirja või ravijuhist, kuid kas see on tõeline tarkus, mis arvestab inimeste kannatuste sügavusega? Tegu on igati põhjendatud küsimusega, aga need ei muuda TI potentsiaali teavitamise, hariduse ja inimeste organiseerimise vahendina.

Seega kui ajalugu on teejuhiks, ei jää kirik ka sellest digipöördest maha, vaid on osa sellest, mille kaudu normaliseeritakse TI rolli muutuvas elukorralduses.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".