Eestlaste energiakäsitlus püsis kobarkriisi kiuste vankumatuna

Venemaa sissetung Ukrainasse 2022. aastal ja sellele järgnenud kobarkriis tõstis energiaküsimuse avaliku tähelepanu keskpunkti. Kuidas mõjutas see aga eestlaste arusaamu energiast? Vastuseid sellele pakub eestlaste seas läbi viidud sõna-assotsiatsiooni katse, mis paljastas nii tuttavaid kui ka üllatavaid seoseid selle igapäevaelu lahutamatu osa kohta.
Energia on igapäevane sõna, mis seostub nii füüsika kui maagilise jõuga; nagu õhk meie ümber – märkame seda alles selle puudumisel. Nii juhtus ka 2022. aastal, kui Venemaa sõda Ukraina vastu tõi Euroopas kaasa energiakriisi: hinnad tõusid hüppeliselt, arved purustasid rekordeid ning energia muutus praktilisest küsimusest ka emotsionaalseks ja poliitiliseks probleemiks, kirjutab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi nooremteadur Mai Raet.
Sellise kõrgendatud tähelepanu valguses on põhjust küsida, milline on eestlaste arusaam energiast. Teisisõnu, milliseid seoseid see sõna inimestes esile kutsub ning kas need on hiljutise energiakriisi järel kuidagi muutunud. Sellele küsimusele vastuse saamiseks viidi läbi sõna-assotsiatsiooni katse. Energia-assotsiatsioone uurides on võimalik paremini mõista, kuidas tajuvad inimesed selle sõna erinevaid tähendusvarjundeid, milliseid tunnuseid energiale omistatakse ja milliseid objekte seostatakse sellega.
Sõna-assotsiatsioonide uurimisest
Psühholingvist Steven Pinker on võrrelnud keelt aknaga inimloomusesse. Sõna-assotsiatsioonide uurimine on üks selline aken, mis laseb heita lähema pilgu seostele sõnade ja kontseptsioonide vahel, mida inimesed ise sageli ei teadvusta. See on huvipakkuv, kuna need seosed võivad omakorda mõjutada inimese käitumismustreid ja arusaamu näiteks stereotüüpe.
Lihtsamalt öeldes on sõna-assotsiatsioon ühendus kahe sõna vahel, kus üks sõna (stiimul) aktiveerib teise (vastussõna). Klassikalises sõna-assotsiatsiooni katses (ingl word association test, WAT) palutakse katseisikutel reageerida konkreetsele stiimulsõnale, nagu energia, esimesena pähetuleva sõnaga näiteks sinine.
Katse aitab tuvastada, kuidas on erinevad kontseptsioonid omavahel teadvuses seotud, kui ka seda, kuidas inimesed oma teadmisi struktureerivad ja kategoriseerivad. Lisaks võivad assotsiatsioonid näidata, milliseid emotsionaalseid või kultuurilisi tähendusi on inimesed mõnele sõnale või kontseptsioonile omistatud.
Energiakontseptsiooni on sõna-assotsiatsioonide kaudu maailmas uuritud ka varem. Näiteks uuriti 2021. aastal Türgis 9.–12. klassi õpilaste hulgas, millised seosed tekivad neil sõnaga energia. Tulemustest selgus, et kõige sagedamini seostatud sõna erines klassiti: 9. klassis oli bensiin, 10. klassis fossiilne kütus, 11. klassis elekter ja 12. klassis potentsiaal.
On olnud ka sõna-assotsiatsiooniuuringuid, mis on keskendunud ainult taastuvenergia assotsiatsioonidele. Selles uuringus ma mingeid konkreetseid kitsendusi ei rakendanud, kuna soovisin võrrelda enda tulemusi varasematega ja hinnata, kas on toimunud muutusi.
Eestis peetakse sõna-assotsiatsioonide uurimise pioneeriks Kalju Toimi, kelle sünnist möödus tänavu 7. jaanuaril 100 aastat. Tema auks korraldatakse 31. jaanuaril Tartu Ülikoolis konverents "Kalju Toim 100. Psühhodiagnostika algus ja tänapäev Eestis". Kaasajal on sõna-assotsiatsioonide uurimise traditsiooni üks aktiivsemaid eestvedajaid Eesti Keele Instituudi vanemteadur Ene Vainik, kelle töö tulemusena on muu hulgas valminud ka Eesti keele assotsiatsioonisõnastik.
Andmete kogumine ja analüüs
Keeleandmed kogusin 2023. aasta alguses veebipõhise sõna-assotsiatsiooni katse abil. Kokku sain vastused 611 osalejalt vanuses 14–85 aastat. Nende keskmine vanus oli 47,1 aastat ja emakeel oli eesti keel. Energiaga seotud sõna-assotsiatsioonide võimalike muutuste väljaselgitamiseks võrdlesin selle uuringu tulemusi Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku aastatel 2016–2018 Eestis kogutud assotsiatsiooniandmetega.
Assotsiatsiooniseose tugevuse määramiseks kasutasin suhtelist sagedust. Suurem suhteline sagedus osutab tugevamale seosele stiimulsõna ja vastussõna vahel. Teise mõõdikuna kasutasin χ2 testi hindamaks, kas vaadeldud sagedused 2023. aastal erinesid sellest, mida 2018. aasta sageduste põhjal olnuks põhjust oodata.
Eestlaste energia-assotsiatsioonid 2022. aasta energiakriisi järel
Aastal 2023 läbiviidud sõna-assotsiatsiooni katse käigus sain 189 erinevat vastust, millest 51 olid korduvad, st esinesid vähemalt kaks korda ja 138 unikaalsed, st esinesid ainult üks kord. See näitab, et stiimulsõna energia tekitas mitmekesiseid assotsiatsioone. See omakorda näitab, kui erinevalt võivad eri inimesed sama stiimulsõna tajuda.
Andmete põhjal võin väita, et paljude jaoks seostub energia eelkõige elektrienergiaga, kuna pea veerand katses osalejatest andis just sellise vastuse. Kõrvutades esikohta ehk kõige domineerivamat esmaseost teiste sagedasemate vastustega, st vastustega, mida anti üle 20 korra, on nende osakaal märgatavalt väiksem. Nende hulgast kerkivad esile sellised vastused nagu Eesti, jõud ja Eesti Energia.
Vastuste tõlgendamisel on Eesti rahvusliku konteksti tundmine väga oluline: välismaalane ei pruugi mõista, miks eestlased seostavad energiat Eesti ja Eesti Energiaga. Nimelt ostutavad mõlemad aastatel 1939–2013 tegutsenud energiaettevõttele. Tulemused viitavad sellele, et ettevõte on eestlaste teadvuses jätkuvalt olulisel kohal. Katseisikute keskmise vanusega arvestades pole see üllatav. Lisaks illustreerib selline tulemus hästi seda, kui suurel määral sõltuvad assotsiatsioonid ajaloolisest ja kultuurilisest kontekstist.
Kõnekas ääreala
Tulemuste põhjal joonistub välja selge muster: üksikutest sagedastest vastustest (nt elekter, Eesti, jõud) moodustub mõtteline kese, mida ümbritseb harvemini esinevatest vastustest koosnev ääreala – nagu elektronipilv aatomituuma ümber. Just viimaste puhul on ilmsem, et need kajastavad stiimulsõna nüansirikkamaid tahke ning ühiskonnas konkreetsel ajahetkel aktuaalseid teemasid. See tuleneb asjaolust, et vähemsagedased assotsiatsioonid ei ole muutunud stereotüüpseteks (nt sai – leib vs sai – gluteen) ja on seetõttu väliskeskkonna mõjudele vastuvõtlikumad.
Ehkki harvaesinev nn äärealavastus võib eraldi võetuna tunduda ebaoluline, võivad need koos pakkuda märksa parema ülevaate sellest, kuidas inimesed energia mõistet mingil ajahetkel tajuvad. Üks selline teema, mis esmastes assotsiatsioonides otseselt ei kajastu, kuid ilmneb koondpildis, on erinevad energiaallikad.
Nagu näha, enamik energiaallikatest on ülekaalukalt seotud taastuvenergiaga, huvitaval kombel ei mainitud hüdroenergiat ega gaasi. Tuuleenergiat võib pidada seejuures kõige tugevamaks energia-assotsiatsiooniks, kui konkreetselt just taastuvenergiaallikatest rääkida. Seda enam, kui arvestada mujal vastustes nimetatud objekte nagu tuulegeneraatorid, -veskid ja -pargid. Võttes arvesse Eesti pigem tuulist kui päikeselist kliimat, pole selline tulemus üllatav.
Energiaallikate kõrval väärib eraldi märkimist ka vastustest esile kerkinud energiaga seotud majanduslikud aspektid. Võis leida osutust elektri kõrgele hinnale (kallis (10), hind (8), kõrge hind (2), hinnatõus (2), elektrihind (1)), aga ka kriisile (10). Tabel 3 võtab kokku olulisemad kategooriad, mis vastuste põhjal välja joonistusid.
Energia-assotsiatsioonid 2018. ja 2023. aastal
Selgitamaks välja, kas 2022. aasta energiakriisi järel on toimunud energiaga soetud assotsiatsioonides muutusi, võrdlesin kriisieelseid ja -järgseid andmestikke. Allolevas tabelis on kõrvutatud 2018. ja 2023. aasta tulemused.
Andmete võrdlus näitab, et eestlased seostavad energiat endiselt eeskätt just elektriga. Lisaks sellele on enam-vähem muutumatuks jäänud ka kõige sagedasemate vastuste koosseis (jõud, (Eesti) Energia), ehkki järjestus on muutunud.
Kuigi energia mõiste on suuresti jäänud muutumatuks, on siiski toimunud mõningaid nihkeid perifeersemates vastustes. Näiteks vastussõna füüsika positsioon on nõrgenenud. Selle muutuse põhjused on ebaselged ja vajaks edasist uurimist. Teine märkimisväärne erinevus on majandusega seotud sõnade lisandumine: kallis, kriis ja hind.
Ehkki nende sagedus on domineerivate vastustega võrreldes väike, on nende esiletulek siiski kõnekas, seda enam, et 2018. aastal sellised vastussõnad puudusid. Muutus on toimunud ka vastussõnades päike ja tuul. Kuigi need jäävad vahemikku, mida ei saa pidada statistiliselt oluliseks, on siiski tähelepanuväärne, et nende vastuste osakaal on 2023. aastal võrreldes varasemaga suurenenud.
Kokkuvõtteks
Kliimamuutuste, kestliku arengu ja hiljutiste energiajulgeoleku probleemide taustal on oluline mõista, kuidas inimesed energiat tajuvad. Analüüs näitas, et ka pärast 2022. aasta energiakriisi on energiaga seotud kõige domineerivamad seosed jäänud samaks. See on küllaltki ootuspärane, sest stiimuliga kõige tihedamalt seotud vastused on muutustele kõige vastupidavamad.
Küll aga tuvastas uuring teatavaid muutusi nõrgemalt seotud assotsiatsioonide hulgas. Võrreldes varasemaga oli taastuvenergia, eelkõige päikese- ja tuuleenergia energiakontseptsiooniga tugevamalt seotud. Ehkki tulemus polnud veel statistilises mõttes oluline, on siiski lootustandvaid märke, et tulevikus võib see tõesti nii olla. Seda enam, et energiakriis annab veelgi rohkem põhjust kõnelda energiatõhususest ja taastuvenergia kasutamisest.
Energia-kontseptsiooni uurimine püsib seetõttu endiselt päevakajaline ning huvitav oleks tulevikus katset korrata, et näha, kas selles uuringus täheldatud suundumused tugevnevad veelgi.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa