ChatGPT pidas tehisaru ristiisade Nobeliga pärjamist pea võimatuks
Nobeli füüsikaauhinna tehisaru ristiisadele andmine on sedavõrd üllatav, et selle juhtumist pidas äärmiselt ebatõenäoliseks isegi tehisnärvivõrkudele toetuv juturobot ChatGPT, millele ette antud treeningmaterjal peegeldab terve ülejäänud maailma hoiakuid, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Teaduslike avastuste eest tuumafüüsika isakujuks peetav Ernest Rutherfordi meenutatakse tihti seoses üpris põlgliku tõdemusega, et " teadus on kas füüsika või postmarkide kogumine". Ta pole ainuke, kes peab füüsikat kõigele aluspõhimõtteks olevat käsitlevaks teaduseks. Ülejäänud teaduslike avastuste jaoks on järelikult füüsikutel suurem töö ära tehtud ning keemiat, bioloogiat või geoloogiat võib pidada kergemateks intellektuaalseteks väljakutseteks, ja on oma lihtsuselt võrreldavad margikogumisega.
Rutherfordiga võib ju nõustuda, et liikumist, energiat, jõudu ja ainet käsitlevad füüsikaseadused kirjeldavad kõike, alates aatomite suurusest kuni taevakehade mastaapse liikumiseni. Samuti võib nõustuda, et keemia põhineb aatomite ja molekulide vahelistel füüsikalistel vastastikmõjudel. Bioloogia toimib aga omakorda keemia raamides, mille määravad energiaülekande ja molekulaarsete protsesside füüsilised piirangud. Füüsika selgitab universumit kõikidel suurusskaaladel, kajastades olulist raamistikku, millega peavad arvestama kõik teised teadusharud.
Ainult et füüsika pole maailma loonud, vaid on kõigest üks olemasoleva mõtestamise inimlik katse. Oma tumeaine ja -energia, stringteooria, kvantgravitatsiooni, Higgsi välja ja asjadele massi andvate põhjuste ja isegi aja tegeliku olemuse suhtes paistab olevat see margikogujatega sarnases segaduses.
Alfred Nobel rajas 1901. aastal teaduse edusammude tunnustamiseks autasu. Oodatavalt oli üheks valdkonnaks ka füüsika. Ernest Rutherford sai Nobeli preemia 1908. aastal keemiliste elementide radioaktiivse lagunemise alal tehtud avastuste eest. See põhjustas mõneti kiusliku olukorra, kuna auhind anti talle margikogumisega võrreldavas keemia vallas.
Hoolimata suurest füüsikust Rutherfordist on füüsika alal antud Nobeli preemia avastused ja nende tegijad olnud tugevalt füüsikakesksed. Konservatiivsuse taustal on seekordne füüsika preemia eriti huvitav, sest au omistati kahele tehisintellekti arendajale.
John Hopfield oli algupäraselt füüsik. Temagi kaldus aga üha rohkem margikogumise ehk bioloogia poole. Ta kirjeldas, kuidas aju talletab närvivõrkudes informatsiooni, millest arendas tehisnärvivõrgu, mis oli võimeline osalise teabe põhjal esitama suuremaid seoste süsteeme ehk tingimisi terviklikumaid mälestusi.
Enam-vähem sarnaneb see inimese ajule, milles mõne kogetud fragmendi põhjal luuakse assotsiatsioonide abil kunagi sinna talletatud mälupilte. Füüsikaga on seos läbi magnetilise materjali, mille läheduses asuvad aatomid mõjutavad üksteise seisundit sarnaselt nn Hopfieldi võrgu sõlmedele.
Teine preemia saaja on TI-valdkonna tegemistega kokku puutunud inimestele rohkem tuttav. Geoffrey Hintonit peetakse TI-ristiisaks. Ta töötas aastaid Google'i teadusvaldkonna ühe asepresidendina ja on meedias väljendnaud tõsist muret seoses TI-st tuleneva võimaliku ohuga. Hintoni panus TI arengusse rajaneb samuti närvivõrkude uurimisele. Ta rakendas andmete seoste mõtestamiseks füüsikast laenatud energia muundamise võrrandeid, mille tulemusel leiutas meetodi, kuidas süsteem suudab iseseisvalt avastada andmete omadusi, et seejärel neid kombineerides luua uusi andmeid.
Tänapäevasemas sõnastuses pani Hinton aluse enamusele juba tuttavaks saanud generatiivsele tehisintellektile, nagu seda on ChatGPT. Füüsikute arvates teeniski ta autasu füüsika tulemusliku rakendamise eest, tänu millele on õnnestunud TI abil arendada ka füüsikateadust.
Hopfieldi uuringud panid aluse mälule ja Hintoni panusena sündis teda ennastki kohutanud mõtlemise ja loomevõimega tehisaru. Nobeli füüsika preemia otsuses rõhutatakse, et mõlema mehe eduka tegevuse juured asuvad füüsikas. Just nii nagu tõdes saja aasta eest Ernest Rutherford.
Kõik Nobeli füüsika autasude saajad tunnistavad, kuidas uudis tuli neile üllatusena. Seda võib paljudel juhtudel pidada teatud viisakuseks, sest füüsikas, nagu paljudes teistes valdkondades, spekuleeritakse aastaid, milline oluline avastus võiks preemia saada. Vähemalt Geoffrey Hinton tunnistas seda ilmsema siirusega, et tal puudus igasugune ootus, et midagi sellist võiks juhtuda.
Isegi ChatGPT ei osanud seda ette näha, sõnades, kuidas: "Tõenäosus, et Nobeli füüsikaauhind antakse tehisintellektiga seotud teadustööle, on suhteliselt väike. Nobeli füüsikaauhinnaga tunnustatakse traditsiooniliselt läbimurdeid fundamentaalfüüsikas, nagu kvantmehaanika, osakeste füüsika, kosmoloogia või kondenseeritud aine füüsikaga seotud avastuste eest. TI-uuringud, mis on küll transformatiivsed sellistes valdkondades nagu arvutiteadus ja -tehnoloogia, ei ole tavaliselt kooskõlas selliste fundamentaalsete füüsiliste avastustega, mida Nobeli komitee selles kategoorias otsib."
Seega on tegu eriti toreda üllatusena. Palju õnne!
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa