Sotsiaalmeedia mängib laste ja noorukite igapäevaelus üha suuremat rolli, ulatudes pelgast meelelahutusest kaugemale. Anders Hansen märgib oma raamatus ''Ekraaniaju. Kuidas digisõltuvus meie tervist ja heaolu mõjutab'', et 2017. aastal Rootsis tehtud uuringu kohaselt puutub internetiga kokku iga neljas imik. Üle poole kõigist kaheaastastest kasutas internetti juba toona iga päev. Hilisemad uuringud USA-s näitavad, et igapäevaselt külastab 13 – 17-aastastes noortest 71 protsenti Youtube'i ja 58 protsenti TikToki, kirjutab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni 2. kursuse magistrant Kätlin Kriisa.

Täiskasvanute matkimine ja sotsiaalmeedia mõju

Samal ajal on teadlased uuringutes leidnud, et lapsed kipuvad jäljendama täiskasvanuid rohkem kui oma eakaaslasi. Seda eriti olukordades, mis tunduvad nende jaoks tundmatud. Jäljendamine aitab lastel mõista keerulisi sotsiaalseid suhteid ja toetab nende sotsiaalseid oskusi, võimaldades neil harjutada täiskasvanute käitumisviise neile turvalises keskkonnas. Laste jaoks on täiskasvanud usaldusväärsed eeskujud.

Suurimad sotsiaalmeedia platvormid nagu TikTok, Instagram ja YouTube sisaldavad sageli sisu, mis on loodud täiskasvanute poolt ning on mõeldud eeskätt omavanustele tarbimiseks. Seejuures on paratamatu, et sama sisu tarbivad ka lapsed ja noored. Sotsiaalmeedia sisuloojad, kes tihti jagavad oma platvormidel elustiili, saavutusi ja igapäevaelu, kujundavad laste arusaamu edust, väärtustest ning ideaalidest.

Kui lapsed näevad oma lemmikuid mõjuisikuid teatud viisil käitumas, võivad nad hakata nende tegevusi jäljendama lihtsalt seetõttu, et usaldus täiskasvanute valikute suhtes on suurem. Paraku on lapsed haavatav sihtrühm – neile on lihtne mõju avaldada ja nad on oma kaaslaste survele vastuvõtlikud. Seega kujundab kõik sotsiaalmeedias nähtu laste arusaamu ja ootusi ning mõjutab nende tarbimiskäitumist.

Näiteks suurendab laste pidev kokkupuude sotsiaalmeedias reklaamitavate toodetega nende tarbimissoove. See põhjustab aga olukordi, kus lapsed survestavad vanemaid ostma kalleid esemeid, mille tegelikku väärtust nad ei mõista. Sedalaadi surve tekitab vanematele majanduslikku ja emotsionaalset stressi. Seda eriti juhtudel, kui pere majanduslik olukord taoliste asjade ostmist ei võimalda.

Oma lemmik-sisuloojate käitumist jäljendades võivad tekkida ka lastel ebatervislikud harjumused. Lisaks käitumisele võivad sisuloojad mõjutada aga ka laste ja noorte maailmapilti.

Just siinkohal tuleks olla eriti ettevaatlik. Sisuloojad võivad jagada ka palju valeinformatsiooni, olgu selleks siis vale faktiline info või erinevad vandenõuteooriad. Näiteks vahendas CNN, et peale 2023. aastal toimunud mitmeid kliimakatastroofe jagasid erinevad välismaised sisuloojad oma kontodel teooriaid, et katastroofide põhjustajaks on valitsus. Kuna lapsed on nooremas eas igasugusele infole vastuvõtlikumad, kujundab valeinformatsiooni mittemõistmine nende maailmavaateid.

Peale selle tekitab pidev täiskasvanute matkimine lastes ealist sobimatust. Täiskasvanute jäljendamine on osa laste loomulikust arenguprotsessist, kus nad õpivad ja omandavad ühiskonnas kehtivaid rolle ja käitumismalle.

Liigne matkimine võib olla probleemne. Vulgaarne keelekasutus, vägivald või sobimatu huumor on vaid mõned täiskasvanutele omased käitumismustrid, mis mõjutavad regulaarsel kokkupuutel laste sõnavara ja käitumist. Kuna lastel puudub sageli kriitilise mõtlemise oskus neile esitatud sisu suhtes, on eelkõige vanemate ja haridustöötajate vastutus õpetada noori mõistma meedia mõjusid ning arendada kriitilist suhtumist digitaalselt vahendatud infovoogudesse.

Laps-sisuloojad ja sotsiaalmeedia sisuloome

Täiskasvanute eeskujul ei piirdu laste tegevus ainult sotsiaalmeedia sisu tarbimisega; nad soovivad luua oma lemmikute sisuloojatega sarnast sisu. The New York Timesi hiljuti avaldatud artiklist selgub, et peaaegu iga kolmas eelteismeline nimetab mõjuisikuks olemist oma karjääri eesmärgiks. Lausa 11 protsenti aastatel 1997–2012 sündinud Z-põlvkonnast kirjeldab end juba praegu kui mõjuisikut.

Nii on viimastel aastatel on sotsiaalmeedias esile kerkinud täiesti uus rühm– laps-mõjuisikud. Imiteerides täiskasvanud sisuloojaid, loovad nad isiklikel sotsiaalmeedia platvormidel sisu enamjaolt teistele omavanustele lastele.

Näiteks on viimasel ajal poleemikat tekitanud laste poolt loodud videoformaat ''Get Ready With Me''. Selles formaadis kasutatakse ja soovitatakse oma jälgijatele erinevaid populaarseid ilutooteid, alates meigist kuni nahahooldustoodeteni. Seejuures kasutavad laps-sisuloojad videotes tihti nende eale mittesobivaid ilutooteid. Selle üks näide on TikTokis palju populaarsust kogunud bränd Drunk Elephant,

Erksavärvilise looma logoga Drunk Elephanti tooted sisaldavad enamasti aineid, mis on mõeldud kasutamiseks vananemise tunnusega nahale. Nende tooted ja eeskätt silmapaistev pakendi disain on muutunud laste seas väga populaarseks. Drunk Elephanti asutaja Tiffany Masterson on pidanud oma sotsiaalmeedias seetõttu paluma, et lapsed ja noorukid hoiduksid nende tugevatoimelistest toodetest, kuna need sisaldavad happeid ja retinooli.

Hiljaaegu BBC avaldatud artiklis toodi välja, et mõned lapsed paluvad oma vanematel osta kalleid ilutooteid pärast seda, kui on näinud oma lemmik-sisuloojaid neid kasutamas. Seetõttu peaksid lapsevanemad enne ilutoodete ostmist põhjalikult uurima nende koostisosi ja toimeaineid. Sageli võivad need tooted laste nahale rohkem kahju kui kasu teha.

Lisaks erinevatele nahahooldustoodetele kasutavad paljud lapsed ka luksusbrändide, nagu Dior või Charlotte Tilbury, tooteid. See tekitab eetilisi küsimusi. Kas lapsed peaksid kasutama nii kalleid meigitooteid ja lapsevanemad alluma laste survele selliseid tooteid osta?

Nagu ikka, saavad aga eeskujud alguse kodusest keskkonnast. Hiljuti on lisandunud lastest sisuloojate kõrvale ka perekondliku sisuga žanr, sharenting. Tegemist on sisuga, kus vanem jagab avalikel sotsiaalmeedia platvormidel pilte, lugusid ja näpunäiteid oma perekonna kohta. Tihti kaasavad vanemad sinna ka oma lapsi.

Amber Lynn tõi oma möödunud aasta uuringus välja, et lapsed seisavad silmitsi oma vanemate survega esineda nende sotsiaalmeedias. See võib aga tekitada lastes stressi. Enamikel väikelastel puuduvad sellega toimetulekuks õiged toimetulekumehhanismid ja see võib hilisemas elus kahjustada nende tervist.

Sotsiaalmeedia mõju laste vaimsele tervisele

Sotsiaalmeedia mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele on oluline teema, millele peavad tähelepanu pöörama nii lapsevanemad, seadusandjad kui ka platvormid ise. Liigselt sotsiaalmeediat tarbides kipub olema lastel kehvem uni ja sotsiaaloskused, kuna ekraanide ees veedetakse rohkem aega kui sõpradega või pereringis.

Sotsiaalmeedia kasutamine mõjutab lähtuvalt nende taustast ja eripäradest kõiki erineval viisil. USA-s tehtud uuringu põhjal on vaimse tervise kontekstis oluline seegi, kaua platvorme kasutatakse ning sisu, mida tarbitakse või tegevused, mida platvormidel tehakse. Samuti on oluline tegur seegi, mil määral häirib sotsiaalmeedia kasutamine tervise jaoks olulisi tegevusi, nagu und ja füüsilist aktiivsust.

Vaimse tervise vaates on noorukite elus eriti oluline aeg, mil kujunevad välja identiteet ja enesehinnang. Selles etapis on noored vastuvõtlikud sotsiaalsele survele, kaaslaste arvamustele ja võrdlusele. Negatiivne enesehinnang, stress ja ärevus ning unetus ja sotsiaalne isoleeritus on vaid mõned tegurid, mis mõjutavad laste vaimset tervist sotsiaalmeedia sisu tarbimisel ja loomisel. Kuna noorukieas on aju areng oluliselt haavatavam, nõuab kokkupuude sotsiaalmeediaga sel perioodil täiendavat kontrolli.

Laste kergesti mõjutatavuse ning haavatavuse tõttu võrdlevad nad end pidevalt oma eakaaslaste ja täiskasvanutega. Näiteks kasutatakse tänapäeval sotsiaalmeedias palju erinevaid näofiltreid, et oma välimust n-ö parandada. Kuna lapsed peavad seda sageli lahedaks või võtavad seda kui eeskuju, võivad viia filtrid paratamatult lapsed madalama enesehinnanguni. Nad hakkavad võrdlema nendega oma loomulikku ilu, eriti siis, kui nende eeskujudena tuntud mõjuisikud on neid filtreid kasutanud.

Lisaks seisavad sisuloojatest lapsed sageli silmitsi survega saavutada pidevalt kõrgeid vaatajaskonna numbreid, kuid see põhjustab stressi ja ärevust.

Vanemliku kontrolli vajalikkus

Laste tegevust sotsiaalmeedias reguleeritakse maailmas üsna vähesel määral. Paljudel populaarsematel sotsiaalmeediaplatvormidel on Euroopa Liidus kehtestatud kasutajatele vanuselised piirangud. Nii Instagramis kui ka TikTokis saavad lapsed luua endale konto alates 13. eluaastast. USA-s on TikTokis võimalik kontot luua ka noorematele lastele. Sellisel juhul näevad nad vaid lastesõbralikku kureeritud sisu ning puudub võimalus kommenteerida, kasutada otsingut ja ise sisu postitada.

Kuigi sageli loovad lapsevanemad lastele ise sotsiaalmeedia kontod, ei välista see siiski laste võimalust ise kontosid luua. Paljud platvormid ei nõua seejuures isikut tõendavaid dokumente, mis muudab lastele konto loomise üsnagi lihtsaks. Nii võib näha, et paljud sisuloojad on nooremad, kui oleks võimalik platvormide kehtestatud vanusepiirangute tõttu.

Ühes sisuloojaid puudutavas uuringus toodi välja, et kuigi TikTok keelab alla 13-aastastele lastele sisu loomise, siis üheksa-aastase North Kardashiani konto pole mitte ainult lubatud, vaid sellest on saanud üks enim jälgitud konto. Seda aga publiku seas, kelle puhul pole täpselt teada, kes nad on. Seetõttu puudub täpne statistika selle kohta, kui suur osa platvormi kasutajatest on alla 13-aastased.

Lapsevanemana on seega oluline jälgida lapse sotsiaalmeedia kasutust. Vanemlik järelevalve aitab ennetada sobimatuid olukordi ja toetab lapse vaimset arengut. Kuigi vanematel on soovitatav laste sotsiaalmeedia kontosid kontrollida üle, ei pruugi alati olla selge, kuidas seda tõhusalt teostada. Kõige lihtsam on alustada lapse igapäevaselt kasutatavate platvormide ja seal teostatavate tegevuste kaardistamisest.

Samuti on oluline lapsevanemana arendada lastes teadlikkust sisulooja töö ja reklaamide olemuse suhtes. Brit Mesipuu rõhutab oma 2022. aastal kaitstud magistritöös vajadust julgustada lapsi mõtlema sisuloojate postituste tagamaadele. Näiteks põhjustele, miks nad oma postitusi teevad ja kuidas on võimalik tulu teenida näidates oma igapäevaelu. Selline lähenemine aitab lastel mõista, miks nende lemmik sisuloojad teatud tooteid soovitavad, ning aitab neil teadvustada, et kõik avaldatud sisu ei pruugi alati tõele vastata.

Üks märkimisväärne probleem on ka vastava seadusandluse puudumine. Paljudes riikides ei ole seaduslikku kaitset ega regulatsioone, mis käsitleksid laps sisuloojate tegevust sotsiaalmeedias ega nende varalisi õigusi. Seega on ainus võimalus laste jaoks olla vanemate kaitsva võimu all.

Laste kaasamine influencer-turundusse ja seeläbi majandustegevusse on tekitanud Madalmaades arutelusid seoses laste töö keelustamisega ja viinud Prantsusmaal uute õigusaktide vastuvõtmiseni. Seda põhjusel, et nende kaasamine võib tunduda ära kasutamisena. Samuti on tekitanud diskussioone küsimus, kuidas vanemad peaksid nõuetekohaselt haldama oma lapse teenitud tulu.

Siinkohal on ka sotsiaalmeedia platvormide koordinaatoritel ja loojatel kohustus pöörata tõsist tähelepanu alaealiste kasutajate turvalisusele ja privaatsusele. Platvormid peaksid rakendama nooremate kasutajate kaitseks mitmeid strateegiaid.

Esimene samm on luua selged ja arusaadavad privaatsuspoliitikad, mis on kergesti leitavad ja mõistetavad. Nii lapsed kui ka nende vanemad peaksid aru saama, millist informatsiooni platvormidel kogutakse, kuidas seda kasutatakse ja kellele see avalikustatakse. Enne lapse konto loomist peaksid platvormid nõudma vanemlikku nõusolekut, tagades, et nõusolek on tõepoolest lapsevanemalt saadud.

Lisaks on oluline, et platvormid rakendaksid tõhusaid andmekaitse meetmeid, seda näiteks regulaarsete turvanõrkuse kontrollide või juurdepääsu kontrolli näol. Andmekaitse on eriti tähtis, arvestades sotsiaalmeedia platvormide suurt ahvatlust andmeid koguda ja kasutada.

Lõpuks peaksid platvormid pakkuma vanematele õigusi järjepidevalt kontrollida platvormidel oma laste tegevusi. See võimaldaks neil hallata ja muuta oma laste isiklikku teavet. Lapsevanematele peaksid olla kättesaadavad erinevad tööriistad, mis võimaldaksid näha, millist teavet nende lapsed jagavad ja sealhulgas võimalust muuta või kustutada jagatud sisu.

Sotsiaalmeedia kasutamine mõjub laste vaimsele tervisele ka positiivselt. Esiteks aitab see kaasa sotsiaalsete oskuste arengule. Sotsiaalmeedia võimaldab lastel suhelda teiste eakaaslastega, jagada ühiseid huvisid ning kogeda toetust ja mõistmist, misläbi võiksid jääda nad oma probleemidega vähem üksi. Tänu sellele arenevad suhtlusoskused ja eneseväljendus, mis on olulised sotsiaalse identiteedi kujunemisel.

Samuti mõjub sotsiaalmeedia hästi ka laste õpivõime arengule. Selles on ka palju õpetlikku sisu. Seega on lastel üsna lihtsalt võimalik omandada uusi teadmisi.

Täiskasvanuna on meie kohustus siiski mõista sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevaid riske ning selgitada lastele nende kasutamisest tulenevaid ohte. Eeskätt neid, mis võivad mõjuda halvasti laste vaimse tervise arengule. Mis aga kõige olulisem – lapsed tahavad olla nagu meie, täiskasvanud, seega olgem neile ise oma käitumise ja tegevustega positiivseks eeskujuks!