Tallinna Ülikooli avaliku poliitika dotsent Triin Lauri nentis, et üldiselt ei kahtle keegi hariduse kasulikkuses. "See on tõepoolest trepp, mida mööda elus edasi pürgida. Tugevasti haridususku rahvana me aga kipume haridusest tulenevat head ülehindama. Me ei anna endale aru, et haridus võib ka aeg-ajalt ise probleeme juurde tekitada," leidis dotsent saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega". Oma eelmisel aastal lõppenud projekti raames uuris ta, kuidas mõjutavad seda haridusvalikud.

Sarnaselt suurele osale ülejäänud Euroopale on läinud Eesti elukohajärgse kooli määramise teed. See tähendab, et laps võiks õppida üldiselt kodule kõige lähemal asuvas koolis ja saada sealt võrreldava hariduse kui ükskõik millisest teisest riigis asuvast koolist. Samas on maailma kasvav keerukus ning ka lapsevanemate enda suurem nõudlikkus ja kasvanud ootused viinud selleni, et mitmed pered üritavad anda oma lapsele elus juba eos teelise.

"See tähendab, et Eesti ühtluskooli sees tegeletakse aktiivselt koolivalikuga. Nii on ka Eestis mitmeid koole, mis on tegelikult ülelinnalise vastuvõtuga ehk sinna kooli võib asuda õppida õpilane kus tahes kohast. Selleks, et sinna sisse pääseda, korraldatakse eelkool," selgitas Lauri. Need on reeglina tasulised ja toimuvad mitu korda nädalas.

"Piltlikult öeldes tähendab see, et kui mitmed lapsed algkooli alustavad, siis teistel on tunnid juba alanud. Sellise ettekoolitamise ja katsetega sisse astumise kaudu koondame me tegelikult eri sotsiaalmajandusliku taustaga lapsed erinevatesse koolidesse. See on kurb, sest teame haridusuuringutest väga hästi, kuidas haridustulemused on tugevas seoses vanemate sotsiaalmajanduslikku taustaga," nentis dotsent.

See tähendab, et nii ema-isa haridus, töökoht, sissetulekud kui ka kodus olevate raamatute arv mõjutab lapse edasijõudmist ülejäänud elus. Viimasel on potentsiaali võimendada ühiskondlikke lõhesid.

"Sotsiaalteadlasi ja riigiteadlasi teeb eriti murelikuks see, kui meie poliitilised eelistused on väga tugevasti meie tausta poolt ette määratud. Veelgi enam, eriti ohtlik on ühiskonnas sidususe seisukohalt see, kui meie enda haridusvalikud ja hariduskogemus peegeldab meile tagasi erinevate poliitiliste eelistustega," leidis Lauri. Teisisõnu võib saada samast haridussüsteemist erinevad kogemused ja väga erinevad poliitilised eelistused.

"See viib tegelikult selleni, et haridus ise on muutumas ise üha suuremaks poliitilise lõhe või polariseerituse tekitajaks," lisas Triin Lauri. Samas viitavad tema sõnul tema projekti tulemused, et neid seoseid paremini mõistes on võimalik poliitikutelt küsida poliitikaid, mis taolist hariduslikku kihistumist vähendavad.