Tartu Ülikooli füsikokeemiku Tavo Romanni sõnul juhtuvad süttimised ja lühistumised elektritõukeratastega valdavalt laadimise ajal, harvemini ka avarii tagajärjel. "Selliseid juhtumeid tuleb ikka aeg-ajalt ette, eriti just tundmatu Hiina toodanguga. Üldiselt kui on vähegi tuntum tootja, ka Hiina omad, siis nad kasutavad ikkagi tuntud firmade juppe. Tundmatute tootjatega ei tea kunagi, mis neil seal sees on," ütles Romann ERR-ile.

Laadimisturvalisus sõltub tema sõnul paljuski seadme sisse paigaldatud elektroonikast, mis laadimist juhib. Nimelt peab elektroonika jälgima, et pinge ei tõuseks üle ettenähtud taseme ning midagi ei hakkaks üle kuumenema. "Kui mõni element peakski lühistuma, siis targematel seadmetel suudab elektroonika selles suhtes ka midagi ette võtta," märkis teadlane.

Ka ise elektrilist kergeliikurit omav Romann tõi välja, et kvaliteetsematel brändidel on laadijad, mis suudavad üksikuid akuelemente tasakaalustada. "Odav süsteem laeb kõiki elemente ühe pingega. Kui üks akuelement juhtub natukene erinev olema, siis võib see mingil hetkel ülelaetud saada ja lühisesse minna."

"Elemente võib akus päris palju olla, vahel on neid 100 volti järjest laotud. Targematel ja kallimatel süsteemidel jälgib elektroonika iga elemendi laetust. Heal juhul suudab see elemente tasakaalustada, et kõik saavutasid sobiliku lõpp-pinge," lisas ta.

Elektrilist kergliikurit, sealhulgas elektritõukerattaid ja elektrilisi jalgrattaid, soovitab Romann laadida toatemperatuuril. Samuti ei tohiks seadet laadima panna põlevate esemete juurde, vaid pigem nurka, kus on ümberringi näiteks betoon ja läheduses ka suitsuandur. Kindlasti ei tohiks sõidukit laadima jätta kodust lahkudes.

"See variant ei ole ka hea, kui ohutuse mõttes viiakse elektritõukeratas talvel kuhugi kuuri külma kätte laadima. Külm hävitab liitiumioonaku ära. Olen ise koostöös soomlastega artikli kirjutanud, kus jälgisime, mis juhtub, kui külmas laadida. See grafiit-elektrood lihtsalt hävineb. Niisamuti ei tohiks neid suvel kuuma päikese käes laadida. See on samuti ohtlik," soovitas füsikokeemik.

Vanad elektrisüsteemid ei pruugi kergeliikuritega läbi saada

Tallinna Tehnikaülikooli mehhatroonika kaasprofessor Anton Rassõlkin täheldas, et tuntumad brändid ja suuremad tootjad hoolivad enamasti oma mainest. Seetõttu teevad nad mitmesuguseid lisakontrolle ja taotlevad turvasertifikaate. "Kui võtta tundmatu bränd, siis tavaliselt selleks, et süsteem odavamaks saada, jätavad nad mingid sertifikaadid tegemata ega tee täiendavaid teste. Suurtel tootjatel on kvaliteedikontroll oluliselt parem võrreldes vähetuntud firmadega," sõnas ta.

Teisest küljest tasub tema hinnangul üle vaadata enda kodune juhtmestik. "Tasub meeles pidada, et tegu on elektroonikaseadmega, mis on võimsam kui tavaline koduelektroonika. Kui vaatame näiteks mõnda vanemat korterit, kasvõi 40–50 aastat vanu Tallinna paneelmaju, siis enamustel juhtudel on seal juhtmestik samas vanuses. Ühetoalises korteris võib-olla ainult üks kaitselüliti, mis peab kaitsma kõiki vooluvõrku ühendatud seadmeid."

Kui juhtmestik ja isolatsioon on vanad, ei pruugi need Rassõlkini sõnul tänapäevasest elektroonikast tuleneva kõrgsagedusega toime tulla. "Selliste hoonete jaotusvõrgud on tehtud selle ajastu koormust silmas pidades. Kodune juhtmestik tasub üle vaadata ja kui see on väga vana, siis võib-olla maksab muretseda laadimispunkt või paigaldada koju vaheseaded, nagu kaitselülitid ja filtrid, mis laadimisprotsessi kindlustaks," võttis ta kokku.

Akupõleng levib väga kiiresti ja on raskesti kustutatav

Kui sageli elektrilised kergeliikurid laadimisel Eestis süttivad, on samas raske öelda, sest usaldusväärne statistika selle kohta puudub. Päästeameti andmetel on viimase kolme aasta jooksul toimunud 58 akude ja laadijatega seotud tulekahju. Neist neli olid seotud elektritõukeratastega ja üks elektrijalgrattaga.

Samas toonitas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Heikki Rajalo, et tegu on juhtumitega, kuhu päästjad kohale kutsuti. "Võimalik, et toimunud on ka väiksemaid tulekahjusid, mille inimesed ise on ilma pääste abita kustutanud. Selliste sündmuste kohta meil mõistagi infot ei ole," sõnas ta.

Rajalo sõnul on aku süttimise peamised põhjused aku vigastus, laadimiseks kasutatakse vale laadijat või kuumeneb aku laadimisel üle. "Silmas tuleb pidada, et kui akuga seade põlema süttib, levib põleng väga kiiresti. Liitiumioonaku läheb põlema sekunditega, tekitab väga palju mürgist suitsu ja seda kustutada on keeruline. Seega tuleb kohe ruumist väljuda ja abi kutsuda," toonitas päästeameti ekspert.

Laadimisel tuleks tema sõnul kindlasti veenduda, et aku pole mehhaaniliselt vigastatud ega niiske. Kindlasti ei tohiks jätta seadet järelevalveta laadima ja ruumides peab olema töökorras suitsuandur.

Statistikat elektritõukerataste süttimise kohta ei kogu ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA). Süttimiste kohta saab amet infot tavaliselt mõned korrad aastas, märkis TTJA tooteohutuse talituse juhataja Jana Baljutis-Kütt.

"Liitiumioonakud ei talu kukkumist ja lööke. Sellised vigastused võivad põhjustada sisemisi lühiseid, mis viivad süttimiseni. Samuti ei talu liitiumioonaku laadimisel väga madalaid ega kõrgeid temperatuure. Enne laadimist peab aku soojenema toatemperatuurini. Samuti ei tohi akud laadimise käigus kinni katta ega paigutada kütteallika lähedale," võttis ta kokku.