Igas inimeses on peidus agressiivse käitumise programm. Agressiivsus ilmneb juba varajases lapseeas. Seda ilmsemalt pidas looduslik valik ilmselt agressiivset käitumist vajalikuks. Tervet loomariiki vaadates pole inimeste agressiivsuses midagi erilist. See ilmneb konkurentsis ressursside nimel ning enda ja järglaste kaitsel. Enim kohtab agressiooni suhtluses teiste inimeste või loomadega.

Vähem on antud vormis energia kulutamisest kasu keskkonnaprobleemidega tegelemisel. Seda kajastab sõnaline kujutis Kuu peale karjuvast vanamehest, osutamaks teatud tegude mõttetusele. Seevastu inimeste ja loomade vastasest agressioonist on ilmselt olnud jätkuvalt kasu.

Agressiivseks peetakse igasugust käitumist, mille eesmärk on kahjustada või vigastada teist elusolendit, kes omakorda on motiveeritud sellist kohtlemist vältima. Erinetakse agressiivsust käivitava tundlikkuse ja väljenduse vormide osas. Kõike saab ajas juurde õppida või vähendada.

Viimasel ajal pööratakse tähelepanu võimalusele, et varajases eas meedia vahendatud vägivallaga kokkupuutumine võib õpetada lastele seda kui normaalset ja tõhusat viisi konfliktide lahendamiseks või eesmärkide saavutamiseks

Heaoluühiskond ilmselt vähendab ebamugavuste talumist ja suureneb eesmärkide saavutamise blokeerimise frustratsiooni vallandatud agressiivsust. See kipub ilmnema nii lastel kui ka täiskasvanutel. Agressiivsest käitumisest kujuneb toimetulekumehhanism, mis vallandub iga kord, kui tehakse vigu, ebaõnnestutakse või kohtutakse takistustega.

Agressioonil on mitmeid vorme. Küllaltki tüüpiliseks ja kõige ilmsemaks, kuigi teatud mõttes vanamoodsaks, on füüsiline agressiivsus, kui teisele osapoolele püütakse tekitada vigastusi rusikate või relvadega. Maailma sõjakolletes toimuva ajakohasuse kiuste õigustab vanamoodsusele osutamist ühiskonnas laiemalt vahetute inimeste vaheliste kontaktide vähenemine.

Selle tulemusel kohtab palju sagedamini verbaalset ja passiivset agressiivsust. Sotsiaalmeediasse välja riputatud sõnaliste ähvarduste, alanduste ja teravuste kõrval kohtab alailma agressiivsuse varjatud passiivset vormi. Viimast iseloomustab see, kui oma pahameelt teiste suhtes väljendatakse kaudsetel viisidel, nagu soovide või nõudmiste täitmisel viivitamise, kangekaelsuse või tahtliku ebaefektiivsusega.

Tähelepanu väärib ka enda vastu suunatud agressiivsus, milles inimene tekitab endale kahju, näiteks end vigastades või kurvemal juhul tehes enesetapu. Pole võimatu, et antud agressiooni vorm seletab, miks on kõrge sissetulekuga riikides laste ja noorte täiskasvanute peamine surmapõhjus just suitsiid.

Üks kõige sagedamini agressiivset käitumist vallandav tegur on tegevuse käigus esinevad vead. Tihti võib nende põhjustajaks olla inimene ise. Kuna agressioon on toimetulekumehhanism, leitakse enamasti mõni väline põhjus, mis siis antud juhul muidu igati kompetentse ja hea inimese vastu oma alatust ilmutas.

Asjade ja teenuste vastu suunatud agressiivsus on ajalooliselt hiline ilming. Sellele viitab õppimise aeglus, hoolimata tagasiside olemasolust ja selgest sõnumist, et masin sinu vihast ei hooli. Nähtusele viitab omal moel valmistaja poolt mõnele seadmele lisatud silt, millega osutatakse, et "sellel masinal ei ole aju, kasuta seda, mis sul on".

Tulevikus võib aga midagi muutuda, sest tehisintellekt püüab inimeste soovidega arvestada. Samas pole välistatud, et kohenemisvõimelises intellektis kujuneb omakorda midagi passiivse agressiivsuse laadset. Masinad õpivad esmajärgus ju inimestelt. Sestap on huvitav teada, kuidas käituvad inimesed vigu tegevate TI-põhiste suhtlusrobotitega. Hiljuti avaldati ühe vastava uuringu tulemused.

Varasemalt oli teada, et valesid või segaseid vastuseid andev vestlusrobot võib nendega suhtlevates inimestest käivitada agressiooni. Peamiselt võtab see sõnalise vägivalla kuju. Pahameele sihtmärk võib ulatuda kaugemale, kui agressiivne energia kandub üle vestlusteenust pakkuvale organisatsioonile. Seda ilmsemalt püütakse virtuaalses mõttes ulatuda valu põhjustamisega mõne pahameelt mõistva inimeseni.

Sellele viitas kaudselt ka käesoleva uuringu tulemus. Osalejatega suhtlesid kahte tüüpi vestlusrobotid. Neutraalse ja masinliku alternatiiviks oli inimese sarnasusele apelleeriv sõbralikult suhtlev, nime, soo ja inimese näoga robot. Mõlemad tegid osalejaid frustreerivaid vigu.

Selgus, et kui tajutav inimlikkus suurendas teenusega rahulolu ja see omakorda aitas siluda vigadega kaasnenud frustratsiooni ja kammitses sõnalise pahameele räigemaid vorme, siis sarnasus inimesega suurendas ka osalejate pettumust.

Võimalik, et meid ootab ees ebamugavust ja sellega seotud agressiivsust suurendav periood. Evolutsioonilise mineviku loodud ja kogemuste kaudu moduleeritud agressiivsus kujunes välja nii inimestevaheliste konfliktide kui ka kiskjatega seotud ohtude lahendamiseks. Ees ootab huvitav, võib-olla ka vihale ajav periood, kui avastame, et TI õpib inimestega manipuleerima ja suunab nad rakendama ürgse agressiooni enda asemel nende endi vastu.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".