"Oleme siin põhjas oma metsade üle väga uhked, aga näeme ka seda, kuidas kliimamuutus ohustab ühe kiiremini ja enam meie puude elutingimusi," nentis Jan Peter George, Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi kaugseire teadur saates "Tähelepanu! Tegemist on teadusega". Üks võimalus selle ülevaatlikuks kaardistamiseks on kasutada kaugseiret, sh satelliitide abi.

Hiljuti läbiviidud uuringu käigus keskendusid teadlased Euroopa metsade seisundis viimase 25 aasta jooksul toimunud muutustele. Ajalist võrdlusmomenti aitas luua ÜRO algatatud metsaseireandmestik, kuhu on kogutud andmeid juba 1980. aastatest peale. "Kokku on meil tehtud kolm miljonit vaatlust kõikjalt Euroopast, süstemaatiliselt aladel 16x16 kilomeetrit. Lisaks kasutasime mulla niiskuse andmestikku üle kogu Euroopa, aladel 5x5 kilomeetrit," selgitas George.

Töörühm nägi andmemassiivile toetudes selgeid märke Euroopa kliima muutumisest – see muutub üha kuivemaks ja soojemaks. "Näeme, et Euroopa metsad reageerivad nendele muutustele väga tugevalt, mõjutades nende eluiga. Üha rohkem puid sureb kuivemate tingimuste tõttu, võrreldes möödunud aegade keskmisega," nentis teadur. Eriti tundlikud näivad olevat mulla niiskussisalduse kahanemise suhtes just okaspuud – männid ja kuused.

Seejuures märkis George, et saatuslikuks ei pruugi saada põuaperioodid ise, isegi kui neid tuleb ette mitu aastat järjest. "Teame, et põuastress soodustab kahjurite ja patogeenide arengut. Selle näiteks on viimasel ajal suurenenud kooreüraski tekitatud kahjud, mida näeme ka Põhja-Euroopas. Põuaga seotud puude suremuse probleem oli siinsetes riikides pikalt alaväärtustatud, nii arktilistes metsades kui ka segametsavööndis, mille alla kuuluvad ka Eesti metsad," sõnas teadur.

Senises vaimus jätkates võib tekkida põhjamaistes metsades seega üha rohkem probleeme. "Eestis on maa majandamiseks rajatud kunagi kuivendamissüsteeme ja neid on olnud liiga palju. Võib-olla tasub mõelda nüüd sellele, et kui põuaste aastate kordumine järjest suureneb, poleks mõnes kohas ehk vaja kõike vett ära juhtida. Kliimamuutusega kohanemiseks tuleks teha seda süsteemi mõnes kohas targemaks," pakkus Mait Lang, TÜ Tartu osbervatooriumi kaugseire kaasprofessor ühe lahenduse.