X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Külli Sarapuu: usalduse vähenemisel kannatab riigi innovatsioonivõime

Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.
Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu. Autor/allikas: Heiki Laan

Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni. Värskelt läbi viidud Eesti ja Soome võrdlev uuring näitab, et ühiskondliku usalduse puudumine seab muuhulgas piirangud riigi innovatsioonivõimele, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori juhtimise ja organisatsiooni kaasprofessor Külli Sarapuu.

Usaldusest on Eestis viimasel ajal palju juttu olnud nii üksikisikute kui ka institutsioonide tasandil. Usalduse kaotamise tõttu on lõpetatud töösuhteid ja loobutud annetamast. Ühiskondliku usalduse teema on korduvalt tõstatanud ka näiteks õiguskantsler Ülle Madise. Ta on juhtinud tähelepanu sellele, et seaduste kiirkorras muutmine ning huvigruppidele ebarealistlike kooskõlastamisaegade jätmine eirab ühiskonna õiguspäraseid ootusi ja viib usalduse kaoni.

Mis on usaldus? Kõige lihtsam selgitus ütleb, et usaldus on usk sellesse, kuidas teine pool tegutseb heas tahtes ja ei kasuta tema käes olevat otsustusõigust omakasupüüdlikult. Usalduse seostamine õiguspärase ootusega näitab meile ära usalduse olemuse – usaldus põhineb ennustatavusel. Me usaldame, sest eeldame, et teame, millest lähtuvalt teine pool tegutseb.

Usk, et suudame teise poole tegevust ette ennustada põhineb kogemusel ja nõuab välja kujunemiseks aega, kuid selle kadu võib olla kiire. Nagu ütleb Hollandi vanasõna "usaldus saabub jalgsi ja lahkub hobusel".

Samavõrd kui isiklikes ja töösuhetes, on usalduse olemasolu äärmiselt oluline riigi ja ühiskonna suhetes. Usaldus on näitaja, mida mõõdetakse uuringutega ja võrreldakse rahvusvaheliselt. Madal avaliku usalduse määr annab märku riigi kehvast tervisest. Hiljutisest Eesti-Soome võrdlevast uuringust tuleb välja ka see, kui oluline on usalduse olemasolu riigi uuendusmeelsusele ning riigi võimekusele kasutada paindlikke ja tulevikku vaatavaid poliitikainstrumente.

Üks selline instrument on katsetamine – uuenduslike lahenduste väiksemas mahus läbi proovimine enne nende üldist kehtestamist, et hinnata lahenduste toimivust ja kasu. Eesti kõige tuntum avaliku sektori katsetus on ilmselt 2019. aastal politsei- ja piirivalveameti läbi viidud rahunemispeatuse eksperiment, kus kiiruseületajad said valida, kas nad maksavad trahvi või seisavad hoopis teatud aja tee ääres. Katsetus on praeguseks viinud ka vastava seadusemuudatuseni.

Tallinna Tehnikaülikooli Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi uurimisrühm intervjueeris 2023. aastal Eesti ja Soome riigiametnikke, et uurida, millised tegurid on nende kogemuse põhjal kõige olulisemad avalikus sektoris katsetamise kasutusele võtmiseks ning kuidas saab katsetamise abil riigis teha targemaid otsuseid.

Lisaks tavapärastele faktoritele, nagu juhtkonna toetus, eksperimenteerimise alane oskusteave ja rahastamise olemasolu, tuli intervjueeritavate vastustest väga kaaluka tegurina välja ühiskondliku usalduse olemasolu. Kui ühiskond riiklikke institutsioone ei usalda, siis ei aita ei lahke rahastamine ega põhjalik metoodiline materjal ja katseid on väga raske ellu viia.

Eesti ja Soome ametnike tajutud ühiskondliku usalduse määr erines oluliselt. Soomes, kus avalike poliitikatega katsetamine on laialdane ning iga viimase valitsuse tööplaanis on olnud ka mõni strateegiline suure eelarve ja kaaluga katsetus, oli tajutud usalduse määr märgatavalt kõrgem kui Eestis. Eesti ametnikud uskusid pigem, et ühiskonna valmisolek aktsepteerida katsetamisega seonduvat määramatust on madal ja avaliku sektori riskimisjulgus piiratud.

Nagu arvas üks Eesti tippametnik: "Mul on täna selline tunnetus, et mida aeg edasi, seda vähem vastuvõtlikum on ka ühiskond katsetustele. Nii kummaline kui see ka ei tundu. Võib-olla arvatakse, et tegemist on järjekordse mingisuguse rumalusega, mis elu halvemaks teeb." Soome ametnikud seevastu uskusid, et ühiskond on uute lahendustega katsetamise suhtes toetavalt meelestatud.

Usalduse tähtsuse võttis hästi kokku üks intervjueeritud Soome tippjuht: "Usaldus on põhiväärtus. Kõrge usalduse määraga ühiskondades on avalike poliitikatega katsetamine alati lihtsam, sest inimesed ei kahtlusta esimese asjana, et valitsus tahab neile halba, vaid usuvad, et valitsus katsetab millegi uuega, mis peaks viima paremate lahendusteni. Kui ühiskond on selline, kus inimesed ei usu avalikesse institutsioonidesse, sealhulgas poliitikutesse, siis on igasuguste katsetuste elluviimine peaaegu võimatu."

Seega, usalduse tähtsuse teadvustamine on tänases keerulises maailmas olulisem kui kunagi varem. Avalike otsuste tegemine viisil, mis kahandab ühiskonna jaoks riigi institutsioonide tegevuse arusaadavust ja ennustatavust, viib ühiskondliku usalduse vähenemiseni.

Usalduse vähenemise hinnaks on kehvem riigi ja ühiskonna sidusus, mille tagajärjed on laialdased. Muu hulgas kahandab usalduse puudumine riigi institutsioonide võimekust innovaatiliste lahenduste leidmiseks, näiteks avalike poliitikatega katsetamiseks enne uute lahenduste laialdasemat kasutusele võtmist.

Arvamus põhineb Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti "Eksperimentaalsed lähenemised ja institutsionaalsed innovatsioonid fiskaal- ja finantspoliitika valdkondades" raames läbi viidud uurimistööl.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: