"Aparaat ühendab väga palju erinevaid tehnoloogiaid. Neist ühte nimetatakse kapillaarelektroforeesiks, seda lahutusmeetodit kasutatakse tavaliselt laboris DNA analüüsiks. Samuti kasutame fluorestsentsdetektoreid," selgitas Jekaterina Mazina-Šinkar, Tallinna Tehnikaülikooli nooremprofessor saates "Terevisioon". Samuti on praegustest meetoditest mugavam proovide kogumine ja ette valmistamine.

Esiteks annab politsei inimesele tavalist füsioloogilist lahust. Sellega su loputamise järel annab inimene süljeproovi, mis pannakse pisikesse filterviaali ja filtreeritud proov omakorda läheb masinasse. Analüüs ise võtab kuus-seitse minutit. "See võimaldab analüüsida klassikalisi narkootilisi aineid, ka kanepit. Tulevikus on võimalik lisada uusi narkootilisi aineid," lisas Mazina-Šinkar.

Kokku on ehitatud praeguseks kaks analüüsimasinat. PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juhi Heiko Mihkelsoni sõnul on need ka veel liiga kogukad, et neid saaks kaasas tassida iga politseinik. "Põhiliselt soovime seda kasutada liiklusjärelvalves, et tuvastada narkojoobes juhte ja samamoodi erinevates avaliku korra tagamise situatsioonides, kus samamoodi narkojoobes isikuid oleks vaja välja selgitada. See on oluliselt täpsem aparaat, kui meie varasemad seadmed ja kiirtestid," selgitas Mihkelson.

"Kümme aastat on selle aparaadi arendamisega tegeletud. Arendus ei lõppe siin. Soovime koos ülikooliga aparaati väiksemaks teha, proovi analüüsimist kiiremaks ja paremaks saada," lisas Mihkelson.

Mazina-Šinkar nentis näiteks, et masina tundlikkus võimaldab tuvastada organismist narkootilisi aineid isegi siis, kui neid leidub seal äärmiselt vähe. Juhul kui näiteks kanep Euroopas laiemalt legaliseeritakse, tuleb leida seega piirnormid, millega eristada narkojoovet jääkidest. "Kuna see analüüs annab kvantitatiivseid tulemusi, on meil vaja aru saada, kuidas seda lugeda. Narkootilised ained jäävad meie organismi mitmeks päevaks. Inimene ei pruugi narkojoobes olla, kuid jäägid on veel organismis," selgitas nooremprofessor.