Ilus ilm võib tuua rõõmsale poplaulule edetabeliedu
Kui ilm on ilus, siis kuulaks hea meelega rõõmsat ja hoogsat muusikat. See üldinimlik nähtus tundub värske teadusuuringu järgi kujundavat isegi poplaulude populaarsust.
Inglise, Saksa ja Austraalia teadlased tõdevad põhjaliku töö tulemusel, et valitsevad ilmaolud seonduvad kohati üsna selgesti sellega, millised poplaulud jõuavad edetabeli tippu.
Manuel Anglada-Tort Oxfordi Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid ligemale 24 tuhandet laulu, mida on möödunud sajandi keskpaigast kuni peaaegu tänase päevani ehk ligi 70 aasta jooksul võinud kohata Ühendkuningriigi iganädalases singlite müügi edetabelis.
Seda, millist meeleolu laul kandis, ei hakanud teadlased ise otsustama, vaid delegeerisid selle üleande masinõppealgoritmile. Ilmaandmeid on vaadeldud ajavahemikul usinalt kogutud ja talletatud, mistõttu sai need ka hõlpsasti edetabeli sissekannetega samale ajajoonele seada.
Nõnda siis selguski, et kevadisel ja suvisel ajal, eriti aga neil nädalail, mil õues oli palju sooja ja päikesepaistet, tõusid edetabelis kõrgele ka rõõmsad ja päikeselised laulud.
Sügise- ja talvekuudel oli reipaid laule tabeli tipus vähem, kuid huvitav on teisalt see, et nukramaid ja mõtlikumaid laule ei sattunud külmal ja vihmasel ajal tabeli tippu rohkem kui ilusama ilma ajal. Nii et niisama lihtne see inimeste muusikapsüühika ka ei ole.
Anglada-Torti ja ta kaaslaste uuring annab nüüd nende endi väitel esimest korda kindlama aluse seni vaid hüpoteetilistele oletustele, et küllap see ilm ikka võib küll inimeste muusikaeelistusi mõjutada.
Varasemaist uuringuist on juba ilmnenud, et ilmaoludest oleneb ka näiteks inimeste tarbimiskäitumine, aga ka kuritegevus.
Nüüd tulebki siis tõdeda, et poplaulu edukus ei sõltugi vist mitte ainult selle muusikalisest kvaliteedist, vaid ka keskkonnateguritest.
Päris kindlalt seda veel öelda ei saa, sest sellest uuringust tuli ilmsiks ainult ilma ja edetabeli omavaheline seonduvus ehk korrelatsioon, kuid kus asub ja mispidi toimib nähtuse põhjus, see ei ole päris lõpuni kindel.
Anglada-Tort ja kaasautorid kirjutavad sest kõigest lähemalt ajakirjas Royal Society Open Science.
