Lõuna-Korea valitsus tegi paari nädala eest ettepaneku muuta sealset tööseadust ja tõsta kehtiva töönädala pikkus 52 tunnilt 69 tunnini. Praegu on valitsemise ohjad konservatiivide käes. Aastal 2018 oli võim demokraatidel, kes kehtestasid töönädala pikkuseks mainitud 52 tundi. Keskmiselt töötab korealane aastas kokku 1915 tundi. OECD ehk arenenud riikide keskmine vastav näitaja on 1716 tundi, ameeriklastel koguni 1490 tundi.

Alati leidub rohkem tööd, mida teha, seda eriti uuemal ajal. Füüsiline töö on loovutatud masinatele. Nende juhtimise ülesanded koostavad inimesed. Innovatsioon ei piirdu uue tootega. Uus toode või teenus mõjutab senist elukorraldust. Innovatsioon loob uusi võimalusi ja lisab vanade kõrvale täiendavaid probleeme. Selle tulemusel kasvavad teabepõhise intellektuaalse töö mahud. Seda tüüpi töö on asukohast sõltumatu ja liigub inimestega kaasa, milleks vajatakse üha võimekamaid mobiilseid seadmeid. Neid toodetakse Lõuna-Koreas. Kes ei suuda tööga hakkama saada, jääb esmalt haigeks, siis töötuks ja seejärel sureb.

Töise koormuse kasvu juhib ettevõtete vahel sündiv positiivse tagasiside efekt, milles konkurendi töötajate töökoormuse kasv sunnib teisi sama tegema. Taamal on riik ja ühiskond oma vajadustega. Lõuna-Korea töökoormuse nõiaringi edendavad pingelise töö põhjustatud tervisehädad, eesotsas südame-veresoonkonna haiguste ja vaimse tervise probleemidega. Mis omakorda põhjustavad kõrgeid tervishoiukulutusi. Sellega hakkama saamiseks peab tegema rohkem tööd jne.

Töökoormusel on mida ilmsem roll madalas sündivuskordajas ja kõrges enesetappude näitajas. Lõuna-Korea sündivuskordaja on 0,78 ehk keskmine korealanna ei sünnita isegi endale asendajat, meestest rääkimata. Soovitatav näitaja rahvastiku taseme hoidmiseks oleks keskmiselt 2,1 sündi naise kohta. Riigis sooritatakse 100 000 korealase kohta 24,1 enesetappu. Kurb näitaja on maailma kõrgeim. Sellega seoses ei tohi endidki ignoreerida. Eesti on Lõuna-Korea, Leedu ja Sloveenia järel selles kurvas statistikas neljandal kohal 15,2 juhtumiga.

Kõik need üksikasjad on Korea juhtidele teada. Head valikud puuduvad. Alles jääb halbade valikute ilusaks rääkimine. Selle näitena pakuti, et kavandatava suurema töötundide tulemusel võivad mõned töötajad saada isegi vaba aega juurde. Nimelt kavatseti sätestada ülemine lagi kuu, kvartali ja aasta töötundidele. Lisaks tohtinuks üle 60-tunniseid töönädalaid olla üksteise järel kuni kolm.

Tervikuna peaks see suurendama töötajate ajakasutuses paindlikkust. Vähemalt juhul kui nad on täie tervise juures. Viimase pärast püütakse samuti hoolitseda, sest uued reeglid nõuavad, et tööperioodide vahel oleks vähemalt 11-tunnine puhkeperiood. Kriitikud osutavad, et samale ajavahemikule langeb ka tööle ja koju reisimise aeg.

Sellest lähtub järgmine omapärane rekord. Lõunakorealasi peetakse maailma halvima unehügieeni ja suurima unepuudusega elanikkonnaks. Riigi avalikuks saladuseks on unerohusõltuvus, mille raskeima vormi all hinnatakse kannatavat vähemalt 100 000 elanikku. Raskem vorm kajastab inimesi, kes ei jää magama isegi väga suure, kuni paarikümne tableti suuruse rohudoosiga. Kellele unerohi ei mõju, tarbib juurde alkoholi. Selle üheks tulemiks on aeg-ajalt surm, mida võidakse tõlgendada enesetapuna. Igatahes on kõik asjaolud omavahel seotud.

Väliselt on sarnaste probleemidega riikideks Saudi Araabia ja Araabia Ühendemiraadid. Neil on aga kasutada rikkalikud loodusvarad, kuid Lõuna-Koreal sellist varjatud rikkust pole. Ainuke rikkuse allikas on töö, mis kasvas rahvuslikuks kultuuriks.

Ometi on riigis suhteliselt madal, alla kolmeprotsendiline tööpuudus. Selle põhjus seisneb üle 60-aastaste suhteliselt kõrges tööhõives. Demograafilises rühmas küündib tööpuudus vaid 1,6 protsendini. Samal ajal ületab noorte, 15–24-aastaste vastav näitaja ligemale kümne protsendini. Vanemate töökoormus tähendab ühtaegu lühemat kontakti pereliikmetega ja töökoha hõivamist. Nõnda kasvab ka sealsete mitteaktiivsete noorte arv, kelle kohta kasutatakse määratlust NEET (Not in Education Employment or Training), millega tähistatakse mitte õppivaid ja töötavaid noori.

Paradoksaalselt otsustas valitsus äsja, et loobuvad 69-tunnise töönädala ideest. Põhjus seisneb suuresti mainitud noortes valijates. Riigipea apelleeris eelmise aasta valimistel noorte rahulolematute meeste häältele, mis andis talle ka valitseja õigused.

Järgmiseks panustatakse, et tuleva aasta parlamendi valimiste ajaks saadakse võimule samade pahaste noorte häältega. Tegemist on tõelise nõiaringiga.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".