Iseteeninduspoed langevad järjepanu inimliku mugavuse ohvriks
Jaekaubanduse vallas kätt proovinud Amazon otsutas sulgeda iga neljanda täielikku iseteeninduskogemust pakkuva poe. Probleemid kimbutavad ka Amazoni kopeerinud kaubaketti Walmarti, näitlikustades, et innovatsiooni omaksvõtt nõuab inimliku mugavuse kindlustamist, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.
Jaekaubanduses valmistutakse juba pikemat aega revolutsiooniks. Keegi täpselt ei tea, millist tulevikku peaks looma. Enam-vähem on selge, et vanamoodi jätkates on üha raskem ellu jääda. Oodatavate muutuste peamiseks ajendiks on olnud veebikaubanduse põhjustatud kasumimarginaali häving. Kõige edukamana pannakse suurim süü Amazonile. Kõigis suurlinnades leiab tühjaks jäänud kaubanduskeskuseid, kuna miski nende teenuses jäi sedavõrd vajaka, et kliendid lahkusid suhteliselt lühikese aja jooksul.
See osutab taaskord, et traditsiooniliste tegevuste infopõhiseks muutmise ajastul kulgevad muutused pikema hoiatuseta ja saabuvad väljastpoolt tuttavat süsteemi. Veebikeskkonna peamised eelised suurema kaubavaliku, soodsama hinna ja kasvõi voodist ostlemisega kaalusid üles ebamugavust põhjustava asjade ootamise ja kulleriteenusest tuleneva ajastamise rabeduse.
Pole kahtlustki, et Amazon ajas pankrotti hulga vanamoodsa ärimudeliga kaupmehi. Selle tulemusel kaubanduskeskused tühjenesid. Samas oli sündimas uus probleem. Varasemalt võis kataloogipoest ostetud kaupa oodata nädala ja kauemgi. Veebikultuuris oli taoline aeg lubamatult pikk. Kaupa tahetakse ju kohe, heal juhul mõne tunni jooksul. Seda oli raske saavutada, kuis veebipoe soodsa hinna tagas pikema hoiustamisega kulukast laost hoidumine.
Kaup telliti tootjalt hetkel, kui see oli ekraani kaudu välja ostetud. See ei tähendanud täiesti laovaba tarneahelat. Kliendi kirjut tellimust koondav pakendamise asukoht pidi olema kannatamatule ootajale võimalikult lähedal, mitte linna serva tööstusrajoonis. Sinna oli küll mugav kaupu tuua ja hoida, ent kliendini jõudmiseks pidi läbima tiheda liiklusega linna südame.
Lahenduseks osutusid tühjaks jäänud kaubanduskeskused, mis muudeti logistikakeskusteks ja hämarateks kauplusteks. Hämarus polnud seotud letilause pimedusega, vaid poodi olemasolu kuulutava helendava valgusreklaami puudumisega. Vana poodi meenutavates ladudes toimetasid riiulite vahel pakke komplekteerivad töötajad. Praegu võib sarnast poetöötaja ja ostja vahel riiulist võidupeale mannapaki haaramise mängu kohata kaubanduskeskustes, kuni ilmselt kunded alla annavad ja jäävad koju kauba saabumist ootama.
Seni veel peamiselt tänu ostjate jaoks mugavale juurdepääsule, jäid linnasüdames paljud kaubanduskeskused kuidagi ellu, kuigi seal poodi pidavate kaupmeeste arv võis väheneda. See kannustas Amazoni järgmisele innovatsiooniringile.
Firma teadis, mida kõige rohkem ja võimalikult kiiresti osta tahetakse ning avas keskustes oma enda kauplused kaubamärgiga "Go". Selle erinevusega, et poes kehtis täielik iseteenindus. Sisened poodi, avad nutirakenduse, kogud soovitud kaubad kotti, tasumine kulgeb läbi rakenduse ja ongi aeg siirduda poe ukse poole. Võib fantaseerida, kuidas firmajuht vaatas rahulolevalt alles jäänud vanamoodsate poodide poole, et hüüda võidukalt – "Tehke järgi!".
Seda püütigi teha, aga kas ikka pidanuks tegema? Äsja teatas Amazon iga neljanda taolise poe sulgemisest ja seda suurtes linnades nagu Seattle, New York ja San Francisco. Alles eelmisel aastal avas firma 31. taolise kaupluse ja nüüd lõpetatakse neist kaheksa tegevus. Firma põhjendab kaupluste sulgemist jätkuva optimeerimisprotsessiga.
Esimene Amazoni kassata "Go" pood avati 2018. aastal. Kivist vundamendiga poe pidamine on ikka midagi muud veebikaupluse omamisest. Isegi kui firma oskas mõningaid kulutusi automatiseerimisega kokku hoida, jäid alles muud traditsioonilise poe probleemid. Väljakutsed, mida Amazon oli traditsioonilise kaubandusega konkureerides nii edukalt ära kasutanud. Nüüd siis astuti sama reha otsa.
See toob teise näite juurde. USA jaekaubanduses peetakse Amazoni kõrval teiseks suureks gorillaks Walmarti. Umbes 5000 kauplusega hiigelkett näitlikustas paindlikku kohanemisvõimet. Firma kopeeris päris palju Amazoni tegevusi, veebikaubandusest kuni meediateenuste, saadete ja filmide tootmiseni välja.
Ometi teatas äsja ka Walmart mitme poe sulgemisest. Põhjuseks olevat väljakannatamatuks kujunenud varguste maht. Traditsiooniliselt madalaimate hindadega ostjaid võitnud ettevõte tunnistas, et Oregoni osariigi suurimas linnas Portlandis olevate kaupluste kasumi söövad ära vargused. Walmart oli juba poode sulgenud Floridas, Illinoisis, Arkansases ja Wisconsinis.
Väidetavalt on USA-s poest varastamised saavutanud rekordtaseme. Kahe mainitu kõrval on veel mitmed kaubandusettevõtted oma uksed sulgenud. Võiks ju arvata, et põhjuseks on inimeste soov saada asju täiesti tasuta. See ei pea paika. Vargaid on alati olnud. Nad moodustavad poekülastajatega võrreldes väikese osa. Jaekaubanduse süveneva kriisi reaalsem kulg rajaneb pigem klientide mugavuse arengul.
Traditsiooniliselt on mugavuse eest pidanud maksma. Ent just seda soovitakse saada tasuta. Esmalt õnnestus kliendi vaeva hüppeliselt parandada veebipoodlemisega. See langetas jaekaubanduse kasumid tasemele, millega ei suudeta enam vargustele ega majanduskriisidele vastu seista.
Eeldatavasti süveneb kriis jaekaubanduses seni, kuni kliendi heaolu ja majandusliku ratsionaalsuse vahel jõutakse uue tasakaalupunktini. Kas keegi teab, milline see on ja millal realiseerub?
Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Portaal"