Tehisintellekt hiilib programmeerijate ja juristide marjamaale

Juba lähitulevikus võib sõltuda programmeerija palkamise otsus programmeeriva tarkvara tootva programmvara versiooni uuendusest.
Juba lähitulevikus võib sõltuda programmeerija palkamise otsus programmeeriva tarkvara tootva programmvara versiooni uuendusest. Autor/allikas: Umberto/Unsplash

Ehkki parimad praegused arvutiprogrammid on oma võimetelt võrreldavad keskpäraste programmeerijate ja kehvemapoolsete juristidega, oleks lühinägelik arvata, et taolised tööriistad piirduvad vaid inimeste abistamisega, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Senise tava põhjal tähendab programmi versiooni uuendus kasutajale vähemate vigadega, töökindlamat ja turvalisemat tarkvara. Tihti kohtab üleskutseid hoolitsemaks, et kasutuses oleks kõige uuem tarkvaraversioon. Tarkvarauuendused tehakse kasutaja huvide kaitseks. Lähenemas on aga aeg, kui tarkvarauuendus võib tähistada hoopiski kasutajale hukku, seda ennekõike tema professionaalsele tegevusele.

Ennustuse jaoks annavad põhjust kaks värsket uudist. Enamus inimese tööst koosneb loogilistest ülesannetest. Keerukusest sõltumata võib tööd jagada nii väikesteks osadeks, et igaüks kujutaks imepisikest probleemi, mis koosneks võimalikult lõplikust faktide hulgast ja millest arusaamine vajaks minimaalset mõttepingutust. Antud loogika pärineb 19. sajandi füüsik Ernst Machilt, kes iseloomustas sel moel teadust. Olgu samas selgitatud, et mitte kõik inimese tegevused pole sel moel selgeteks osadeks redutseeritavad ega allu formaalsele loogikale.

Need, mis alluvad, muudetakse programmideks. Seejärel jääb valida, kas programmilisi samme teostab inimesest bioloogiline või robotist tehniline masin. Pea sajand tööde automatiseerimist oli vaid sissejuhatus programmeerimise võidukäigule. Programmeerimisest kujunes võimas ja üldlevinud probleemide lahendamise tööriist. Öeldakse isegi, et maailm toimetab tarkvara peal. Sestap oli vaid aja küsimus, millal programmeerimine kujuneb programmeeritavaks.

Aastal 2021 tutvustas OpenAI tehislikku programmeerijat simuleerivat süsteemi Codex. See oskas käsu peale kirjutada lihtsamat programmikoodi. Näiteks luua tekstis täishäälikuid kokku lugeva programmi. Natukene keerulisemate probleemide lahendamisega jäi Codex hätta. Nüüd tutvustati teadusajakirjas Science uuemat programmeerija tehislikku versiooni. Süsteemi AlphaCode valmistaja on Google'iga samasse kontserni kuuluv DeepMind.

Kuis programmeerimine on suure väärtusega tegevus, korraldatakse valdkonnas parimate selgitamiseks ja nõrgemates enesearengu motiveerimiseks mitmesuguseid väljakutseid ja võistluseid. Mõistetavalt on sealsed ülesanded keerulised. Nendega püütakse panna proovile osalejate võimete piire. AlphaCode osales umbes 5000 inimesest konkurendiga programmeerimisvõistlusel. Ülesanded on kõigile samad, aga lahendusteed sõltuvad osalejate nutikusest. Võistlejad võivadki esitada mitu erinevat lahendust.

AlphaCode pole teadvusel ega tea võistlemisest midagi. Ta tegi lihtsalt oma tööd ja koostas loogiliste kombinatsioonidena miljoneid võimalikke osalahendeid, millest moodustas ja sorteeris sisemiste optimeerimise parameetrite põhjal välja kümme parimat. Lõpptulemusena osutusid need sedavõrd heaks, et seljataha jäi üle poolte inimestest võistlejatest. Väidetavalt on tegemist esimese programmeerimisvõistlustel tõsist konkurentsi pakkuva tehisintellekti rakendamise juhtumiga.

Tulemus kutsus eriala esindajates esile vastakaid reaktsioone. Mõned pidasid võistlust kunstlikuks, teised osutasid miljonites ühikutes tarbetu koodiprahi tootmist ebatõhusaks jne.

Huvitavam ja usutavam kriitika, õigemini lootusetus programmeerijate tehisintellektiga asendamisest, on seotud tellija rumalusega. Tellijad lihtsalt ei tea, mida nad tahavad ega oska piisava selgusega seda ülesandena kirjeldada. Nõnda peab alati keegi inimene nendega suhtlema ja püüdma muutuvatest soovidest aru saada. Seega probleem on inimestes, kellega jääb liigne loogika hätta.

Positiivses võtmes märkisid AlphaCode'i loojad, et selle koostatud lahendused olid innovaatilised. Sellised, mida nad polnud masina puhul varem kohanud. Nendega seoses meenuvad go-s ja males maailma parimaid inimesi võitnud tehisintellekti "ebamaised" taktikad.

Programmeerimise olemus seisneb inimese püüdluses tõlkida tema enda maailma protsessid arvutile arusaadavasse keelde. Selle paratamatu tulemina sünnib inimnäoline ja tema loogika põhjal mõistetav programm. Kui masin püüab luua ise endale tegevuskava, võib see kujuneda aga inimese jaoks arusaamatuks. Ühtlasi ka hirmuäratavaks, isegi kui masin teeb, mida kästud.

Alguse juurde tagasi tulles, juba lähitulevikus võib sõltuda programmeerija palkamise otsus programmeeriva tarkvara tootva programmvara versiooni uuendusest. Võttes aluseks käesoleva tulemuse, sünnitaks selle praegu käiku laskmine keskpärasust.

Teine uudis puudutab juriste. Teadlased panid proovile inimkeeles suhtleva tehisintellektisüsteemi GPT-3.5 USA advokatuuri eksamil. Inimjuristidest põrub raskel, umbes paarisajast küsimusest koosneval eksamil umbes iga viies. Tegemist on keerukatest tekstiülesannetest probleemi mõistmise ning sellele mahukatest seadustest ja arvukatest kohtulahenditest õpitu rakendamise oskusi testiva põhjaliku eksamiga. Eksami läbimine annab osariigis advokaadina tegutsemise õiguse.

Keskmiselt jäi GPT versioon 3.5 inimestest maha umbes 17 protsendi jagu ja oleks seeläbi eksamil põrunud. Mõnes kriminaalõiguse kategoorias saavutas GPT samas taseme, mis vastas keskmise kvalifikatsiooniga juristile. Nõnda usutakse ja ilmselt kardetakse, et peagi valmiv järgmine versioon GPT-4 suudab eksami tervikuna edukalt läbida. Ainuke viis töökoha säilitamiseks oleks ilmselt tehisintellekti kohtusse kaebamine.

Mõlemal juhul ennustatakse, usutakse või lohutatakse, et arvutiprogrammist tööriist asub nii programmeerijaid kui ka advokaate pelgalt abistama. Ärge palun neile inimestele versiooni uuendamisest rääkige!

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: