"Maailmas kasutatakse tänapäeval kaltsiumkarbonaati peaaegu igal pool, veganpiimast plastikakendeni. Meie [plaanitav] toode on ennekõike sihitud ehitusmaterjalide tootmisesse," ütles Ragn Sellsi ringmajandusprojekti OSA juht Alar Saluste "Osoonile". Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli teadlastega tehtava projekti eesmärk on kasutada ära tuhamägedes sisalduvat kaltsiumit, siduda see õhus sisalduva süsihappegaasiga ning saada seeläbi süsinikuneutraalne toode.

"Osoon" külastas projekti osalisi Ahtme tuhamäel läbi viidavatel puurimistöödel, mille käigus üritati saada selget pilti tuhamägede täpsest koostisest. Tuhk pärineb küll kõik põlevkivikateldest, kuid siiski selle eri osadest, mistõttu võivad erineda nii selle peenestatuse kui ka põletatuse aste.

"Elementkoostiselt on need [tuhad] üsna sarnased – sisaldavad põhikomponentidest kaltsiumi, silikaati, hapnikku, rauda ja ka natuke alumiiniumi. Aga mineraloogiline koosseis võib siiski varieeruda olenevalt sellest, missuguse tehnoloogiaga tuhk saadud on," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur Mai Uibu, kelle eraialaks ongi põlevkivijäätmete uued kasutusalad.

Ahtme puurimise käigus saadud südamikud viiakse nüüd Tartu Ülikooli põhjalikumale uurimisele, kuid puurimise juures olnud Tartu Ülikooli geoloog Riho Mõtlep tõdes, et juba peale vaadates võib kindel olla, et materjalis võib leida küllaltki tavalisi mineraale nagu kaltsiumkarbonaat, kvarts, päevakivi ja muud. Muu hulgas aga ka rohkelt aineid, mida saaks erinevates tööstusprotsessides ära kasutada. Eraldi küsimus, kas seda kõike suudetakse kasulikult ära kasutada.

Ragn Sellsi projekti eesmärk on toota põlevkivituhast kaltsiumkarbonaati, kasutades selleks keemilist protsessi, mille käigus puhastatakse peenestatud tuhast kaltsium, viiakse vesilahusesse ning seotakse seejärel näiteks katlatossust eraldatud süsihappegaasiga, et saadagi kätte kaltsiumkarbonaat.

Testimise käigus kasutatakse materjali purustamiseks ära Ahtme tuhamäe kõrval tegutseva AS Corestone'i purusteid, mis suudavad jahvatada põlevkivituha mõne mikronise läbimõõduga peenosakesteks. Ka Corestone tegutseb juba praegu kaltsiumkarbonaadi tootmisega, kuid kuna nende tootmisprotsess pole mitte keemiline vaid puhtalt mehaaniline, on ka nende tooted veidi erinevad. Peamiselt on tegu toormaterjaliga plastitööstusele. Firma juht Keith-Neal Saluveer tutvustas näiteks unikaalset, 100% taaskasutatud toodet – graanuleid, milles on segatud taaskasutatud plastik ja aherainemäest võetud täitematerjali.

Alar Saluste sõnul on kogu Ragn Sellsi projekti suurem eesmärk tõestada, et ka jäätmetest on võimalik toota igapäevases kasutuses tooraineid. Lisaks kaltsiumkarbonaadile on tulevikus plaanis tuhamägedest kätte saada ka hulk muid väärtuslikke tooraineid.

"Me alustame kaltsiumkarbonaadist, kuna ükskõik millist muud väärtuslikku materjali sealt välja võtta, peaks niikuinii kaltsiumiga tegelema. Seega on mõtet tegeleda kõigepealt kaltsiumiga ja järgmisena toota näiteks rauda või magneesiumi. Magneesium on Euroopa Liidu kriitiliste toormaterjalide nimekirja top kolmes. Täna me praktiliselt ei toodagi Euroopa Liidus magneesiumi, aga näiteks Narva tuhamäed ära Euroopa Liidu vajaduse kolmekümneks aastaks," ütles Saluste.