Töörühma sõnul on uue sõrme nahk kergelt niiske ja suudab end ise ravida. Osaliselt nähakse leiutises muljetavaldavat tehnilist saavutust, mis hägustab elava ja masinliku piiri. Teisalt on teadlased eri meelt, kas inimesed peaksid olema elutruust robotisõrmest võlutud või hoopis häiritud, vahendab The Guardian.

Uuringu juhtivautori ja Tokyo Ülikooli professori Shoji Takeuchi sõnul üllatas töörühma ennastki, kuivõrd hästi nahakude roboti pinnaga ühildub. Siiski on professori sõnul tegu alles esimese sammuga ehtsa nahaga kaetud robotite loomises.

Uurijate sõnul läviksid aga elutruumad humanoidid inimestega kõikvõimalikes rollides loomulikumalt, sealhulgas õendusabis ja teenindussektoris. Takeuchi hinnangul on just ehtsast nahast kate parim viis, kuidas roboted elusolendite moodi välja nägema ja ümbrust tunnetama panna – nii kataks nii inimeste kui ka robotite kehasid täpselt sama materjal. Sedalaadi arengud võivad tema sõnul aidata luua mõlema vahel uutmoodi suhteid.

Teadlased on nahaimplantaate valmistanud varemgi. Näiteks on loodud nahalatakaid, mida saab taastavas kirurgias kokku õmmelda. Siiski pole seni ehtsa nahaga suudetud katta ühtki kolmemõõtmelist ja liikuvat objekti.

Kohutavalt vaimustav?

Uues teadustöös uputas töörühm silindrisse asetatud robotisõrme esmalt kollageeni ja naha fibroblasti lahusesse. Tegu on naha sidekoe kahe peamise koostisosaga. Lahuses hulpiva sõrme pinnale tekkis pahtlilaadne kiht, millele sai veatult kinnituda järgmine, inimese epidermaalsetest keratinotsüütidest koosnev rakukiht.

Sõrme edasi-tagasi painutades tekkisid selle nukkidele loomulikuna näivad kortsukesed. Kui sõrmenahka vigastati, suutis see end kollageenisideme abil end inimese naha kombel tervendada. Teadlaste sõnul tundub see katsudes samuti justkui päris nahk. 

Töö sõrmega jätkub. Esiteks on selle nahk loomulikust nahast siiski palju õrnem, mistõttu tuleb seda pidevalt niiskena hoida. Ilma tehisvereringeta sureksid sõrme naharakud kuivades ära. Teiseks pole sõrme liigutused veel selgelt sujuvad.

Ekspertide sõnul on sõrm ühtaegu äärmiselt elutruu ja mehhaaniline. See võib vaatajas tekitada niinimetatud õõvaoru efekti ehk vastumeelsuse tunde. Näiteks ütles Ankaras asuva Blinkenti Ülikooli teadur Burcu Ürgen, et roboti inimest meenutav välimus äratab vaatajas teatavaid ootusi, mis täitumata jäädes tekitavad kõheduse- või hirmutunnet.

Samas hindas õõvaoru efekti uurinud Oxfordi Ülikooli neuroteadlane Fabian Grabenhorst sõrme fantastiliseks tehnoloogiliseks uuenduseks. Temagi nõustus, et inimestel võib alguses tekkida sõrme nähes negatiivne reaktsioon, kuid lisas, et uuringute järgi võib see tunne robotiga meeldivalt suheldes muutuda.

Töörühm plaanib nüüd sõrme naha sisse ehitada keerukamaid ja erinevaid otstarbeid täitvaid struktuure, näiteks tajuneuroneid, karvanääpse, küüsi ja higinäärmeid. Ühtlasi töötavad nad välja nahaga kaetud robotinägu.

Tööst kirjutatakse ajakirjas Matter.