Metsküla Algkooli koolipere kirjeldab end järgnevalt:

"Metskülas hakati kooliharidust andma juba 170 aastat tagasi. 1979. aastal pandi kool kinni, sest lapsi olnud vähe. Täpselt kümme aastat hiljem oli pilt hoopis teine - piirkonda oli kolinud palju noori peresid, kelle lapsed hakkasid kohe-kohe saama kooliealiseks. Nende noorte lastevanemate eestvõttel kool taasavati 1. septembril 1989 nelja lapsega 1. klassis.

Täna on meie kuueklassilises koolis 19 õpilast ning õpetajaid 3 ametikoha jagu. Kord nädalas käivad kohal eripedagoog ja sotsiaalpedagoog; koolipsühholoog võtab vastu Lihulas. Igapäevaselt on majas ühe lapse tugiisik, lisaks ka kokk ning maja perenaine.

Kui Eestis tervikuna (ja maapiirkondades eriti) on kahanev õpilaste arv olnud mureks juba pikka aega, on meie kooli õpilaste arv viimased viis aastat olnud umbes sama, mis aastal 2000 ning lähima viie aasta jooksul kasvab veelgi. 

Eriti hea meel on selle üle, et meie oma noored vilistlased on kodukanti tagasi tulnud ning nende lapsed õpivad kodukoolis Metskülas (või on veel väikesed ja alles  ootavad oma kooliaega). Vilistlaste lapsi on meil praegu 7, lisaks veel 8 last, kelle vanemad õed-vennad või tädid-onud on siin kooli lõpetanud.

Peale kõrg- või ametikooli kodukülla elama asunud vilistlased on silmapaistvalt aktiivsed külaelu edendajad ning võtnud oma südameasjaks piirkonna arendamise.

Metsküla kool on kogukonna kool - lapsevanemad ja vilistlased löövad kooli tegemistes kaasa suurima heameelega ning on koolile ja oma lastele igati toeks. Ka aasta kooli konkursil osalemise algatus tuli just neilt.

Kui 2011. aastal ähvardas kooli sulgemine ning üheks põhjuseks toodi amortiseerunud elektrisüsteem, saadi juhtmete vahetamiseks vajalikud 6500 eurot kokku kogukonna toel: annetused peredelt, külaelanikelt ning kooli sõpradelt ja ettevõtetelt, kogu koolipere mardisandis käimine raha kogumiseks, ühine metsa istutamine.

Lastevanemate koosolekutel on tavaline, et esindatud on kõik pered sajaprotsendiliselt.

Muidu oleme kool nagu kool ikka. Teistest eristume veel ehk selle poolest, et numbriline hindamine algab alles 6. klassis (ja kolmnurki ega ringe ka ei panda). Nii saab iga õpilane rahulikult oma tempos areneda, mitte ükski laps ei pea olema halva hinde pärast õnnetu - ja pisemate jaoks on ju mis tahes hinne alla 5 halb... Nii ongi tundides rahulik ja üksteist toetav õhkkond, kus pole hirmu ebaõnnestuda - kui midagi lähebki vussi, ei järgne sellele karistust hinde näol.

Metsküla õpilased on alati tahtnud end proovile panna ka olümpiaadidel ning muudel ainevõistlustel. Muidugi tuleb selleks peale tunde natuke lisatööd teha (meie õpetajad on selles osas märkimisväärselt tublid - kedagi niisama "vette ei visata") ning tulemused räägivad enda eest - vähemalt viimasel 15 aastal (ilmselt pikemaltki) on igal aastal meie kooli lapsed erinevatel maakondlikel olümpiaadidel jõudnud esikolmikusse, väga häid tulemusi on näidatud ka üleriigilistel olümpiaadidel (bioloogias ja geograafias). 

Selle õppeaasta kuuenda klassi seitsmest õpilasest kuus ehk 86%  tuli  mõnel maakondlikul olümpiaadil kolme parema hulka! Laps, kes 1. klassis sai Känguru võistlusel vaid 22 punkti, on nüüd matemaatikaolümpiaadil III-IV! Puhas rõõm!

Metsküla lõpetajad on tublid ja hakkajad ka järgmistes koolides. Viimase 15 aasta jooksul on seitse meie vilistlast lõpetanud Lihula Gümnaasiumi medaliga.

Metsküla kool on ainuke Matsalu rahvuspargis asuv kool. Kas just sellepärast, aga igatahes on meie tegemised tihedasti seotud loodusega. Õppekäigud ja õuetunnid, teadusring, matkaring ja orienteerumine. Pikk õuevahetund iga ilmaga.

Eriti oodatud on kooliaasta lõpu laager Kukerannas. Sellest võtavad osa ka lapsevanemad ja nooremad õed-vennad, aga ka vilistlased. Põhirõhk on looduse tundmaõppimisel ja matkatarkustel, aga ka spordil ja kunstil. Kõik tegevused toimuvad meeskonnamängudena, kus suuremad pisemaid toetavad ja õpetavad. 

1.-3. klassi lapsed on igal aastal osalenud Hullu Teadlase teaduskonkursil ning seal kiita saanud. "Tere, kevad!" loodusvaatlusi on Metskülas tehtud tublisti üle 20 aasta. Teadlaste öö festivali kaaskorraldajad oleme olnud algusest peale. Meie kooli tavaks on olnud, et töötubasid viivad noorematele läbi kuuendikud.

Rahvatantsu teevad kõik lapsed. Pääsu pole, sest see on üks kehalise kasvatuse tund. Maakondlikest tantsupidudest olema osa võtnud alates 2008. aastast. 2017. aastal saime hakkama väikese imega – suurele peole pääses Metskülast lausa kaks rühma: 5.-6. klassi Mürakarud ning 1.-2. klassi Mõmmikud.

Just meie koolist sai veidi rohkem kui kümme aastat tagasi alguse Lääneranna valla ainuke segarahvatantsurühm, "Kirivöö". Muusikatundides õpitakse väikekannelt, plokkflööti, ukulelet ja kitarri. Umbes pooled lapsed (ja mõned õpetajad) teevad koos puhkpilliorkestrit.  Koolitöötajate bänd "Metsküla Musirullikesed" on oodatud esineja kõikidel kooli üritustel. Lapsed tantsivad õpside pilli järgi täitsa hea meelega.

Kümmekond aastat tagasi hakkasime pisitasa tegelema robootika ja programmeerimisega. Oleme osalenud Robotexil, ülemaailmsel robootikavõistlusel Wonder League ning ka Insplay korraldatud väljakutsetel.

Alates 1998. aastast ilmub Metsküla Kooli Leht, kus "ajakirjanikeks" kõik kooli õpilased. Märtsikuus ilmunud ajaleht oli järjekorranumbriga 97.

Oleme ka rahvusvaheliselt aktiivsed. Praegu on meil käsil Erasmus+ "Let's MAGIC", kus koos partnerkoolidega katsetame õpetöös liit- ja virtuaalreaalsust.  Eelmine projekt oli samade partneritega ja siis õppisime, kuidas iPadide abil õppimist rikastada.  Kõikide nende projektide puhul on olnud hästi toredad rahvusvahelised õpilaslaagrid. Just nüüd, kevadisel koolivaheajal, sõidame 8 lapse ja 4 õpetajaga Kreetale. Kohvrid ongi juba pakitud.

eTwinningu projekte on meie koolis tehtud ka juba üsna ammusest ajast ning nii mõnigi neist on saanud Euroopa kvaliteedimärgi.

Kooli ja kogukonna koostöös tähistame igal aastal 24. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäeva. Kahtlemata on see aasta kõige pidulikum ja ühtlasi oodatuim sündmus terves piirkonnas. Peolisi on nii palju, et meie tilluke "vanurist" rahvamaja saab kõikide mahutamisega vaevu hakkama. See on päev, mil tuntakse, et samavõrra, kui kool vajab kogukonda, vajab kogukond kooli. Selle tundega jäävad püsima kodu, koduküla ja kodumaa.

Koolilaste kilked, mis enamikus Eestimaa külades ammu vaibunud, kajavad täna Metskülas, Matsalu rahvuspargi pärandmaastikus orgaanilise ja jätkuvalt elujõulisena nagu rändlindude hääled, rookatused või kukelaul.

Aasta kool 2022 tiitlile võistleb kümme kooli, kelle hulgast aitab parima välja selgitada rahvahääletus. 9. maist näidatakse kümne parima kooli videoid ETV hommikusaates "Terevisioon" ning ERR Novaatoris. Võitja kuulutatakse välja "Terevisiooni" otsesaates. Kümme finaalis võistlevat kooli on Läänemaa Ühisgümnaasium, Metsküla Algkool, Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium, Püha Johannese Kool, Jüri Gümnaasium, Pärnu Ülejõe Põhikool, Jakob Westholmi Gümnaasium, Iisaku Gümnaasium, Jõhvi Gümnaasium ja Tallinna Laagna Gümnaasium.