Filosoof Friedrich Nietzsche kirjutab ühes oma tähtteoses "Tragöödia sünd", et teadmised tapavad tegevuse ja tegevus nõuab illusiooni. Tema hinnangul puudub maailmas tähendus, sõltumata sellest, kas keegi oli õnnelik või kannatas kõige jubedamat ebaõiglust. Kõike seda uurides kinnitatakse vaid omaenda mõttetust. Kunsti kõrgeimad vormid mitte ainult ei paljasta antud tõde, vaid pakuvad ka lohutust.

Vaevalt, et lehmad teavad midagi kuulsa filosoofi õpetusest, pakkudes tahtmatult ja teadmatult kaudse kinnituse teadmiste vähesest rollist nende elamise kvaliteedile. Neutraalne vaatleja võib põllumajandusloomade elu pidada näiteks kõige jubedamast ebaõiglusest. Samas pole kellelgi aimu, millist rolli võib illusioon nende elus täita, sest nad on üpris toimekad.

Türgi talupoeg Izzet Kocak otsustas uurida, kuidas mõjub lehmade toimetulekule virtuaalreaalsus. Ta pole esimene, kes kasutab puniku peal inimestelegi uut tehnoloogiat. Varem on teada juhtum Venemaalt, kus Moskva külje all asuvas farmis katsetati piimakarja peal virtuaalreaalsuse prille. Vene farmerid proovisid olla sammukese ees mujal maailmas populaarsust koguvatest lehmade masseerimise ja klassikalise muusikaga kostitamise meetmetest.

Lehmade massaažiseadmeid kasutakse USA-s ja Euroopas. Leidub farme, kus veised viiakse muusika saatel jalutama. Eesmärk on loomade elukvaliteedi parandamine. Tõele au andes võib keegi seda illusiooni isegi uskuda. Tegelik eesmärk on suurendada loomade piimaandi. Siinkohal võiks taas arutada inimese enda elu mõttekuse üle, aga siis jääks kommentaar ju pooleli.

Venemaal hinnati, et muusika ja massaaž võivad olla samm õiges suunas, aga veelgi suurem arenguhüpe lehma elu sisustamisel võiks sündida virtuaalse reaalsuse abil. Võttes arvesse veiste nägemise omapära, mille pärast tajuvad lehmad paremini spektri punase osa varjundeid, kuid on nõrgemad roheliste ja siniste toonide eristamisel, kohandati inimestelt pärit raudvara ning loodi ainulaadne suvepõldude simulatsiooniprogramm. Seejärel jäädi paremat piimaandi ootama. Tänaseks pole veel tulemus teada.

Türgi talupoeg mõtles suuresti samadel radadel. Motivatsioon oli samuti majanduslik. Riigis valitsevate probleemide tõttu kannatab riigis praegu elujärg märkimisväärselt. Hinnatõus mõjutab ka loomasööda hinda. Hinnasurve tõttu oli Izzet juba proovinud parandada piimakarja kulutõhusust muusika abil. Nüüd otsustas Venemaalt kuuldud uudise ajendil proovida ka virtuaalreaalsuse tehnika võimalusi.

Esmalt testis ta Venemaal toodetud VR-prille kahe veise peal kümne päeva jooksul. Mõju hinnati piimaanni ja piima kvaliteedi põhjal. Leiti, et eksperimendis osalenud loomade päevane piimatoodang tõusis 22 liitrilt 27 liitrile. Edasine plaan näeb ette tellida juurde kümme komplekti lehmadele kohandatud VR-prille.

Piimatoodangu paarikümneprotsendine hüpe kõigest paarinädalase sekkumise tulemusel on tähelepanuväärivalt hea tulemus. Tähelepanu ongi siin oluline.

Ei tasu unustada, et vasikaid imetav lehm toodab päevas umbes neli liitrit piima, aga arenenud riigis tööstusliku protsessina juhitava piimakarja vastav keskmine näitaja on 28 liitrit. Tulemus saavutatakse elu laudas möödasaatvaid veiseid kunstliku reaalsusega petmata. Seega oli Türgi farmeri toodang keskmisest madalam ja selle paranemise võib osaliselt kanda nn Hawthorne'i efektile.

Tegemist on omaaegse eksperimendiga USA General Electricu tehases, milles uuriti valgustuse mõju tehase töötajate tootlikkusele. Hawthorne'i kaablivabriku tsehhis parendati valgustust ja tootlikkus kasvas. Seejärel kontrolliti efekti vastupidist mõju ja valgust vähendati piirini, kus oli päris raske töötada. Kõigi üllatuseks tootlikkus aga hoopis kasvas. Tootlikkus langes vanale kohale natukene aega pärast eksperimendi lõppu.

Seepeale jõudis kirgastumine vahepeal segadusse sattunud eksperimendi läbiviijateni. Neile koitis, mis oli tegelikult tootlikkust suurendanud. Töötajatele lihtsalt meeldis, kui keegi oli nendest huvitatud. Õigemini, töötajad elasid hetke illusioonis, nagu keegi oleks nendest huvitatud. Tegelikult huvitasid vabrikante vaid toodetud kaablid ja valgustusele tehtud kulutused.

Sama illusioon võis ilmneda ka Türgi eksperimendis. Lehmale prillide kandmise õpetamine eeldab kannatlikkust, sõbralikku veenmist, võib-olla isegi meeleheaga kostitamist vmt. See iseenesest võib mõjutada piimaandi. On usutavam, et illusioon süveneski pigem inimeses, kes kavatseb VR-prillidega edasi tegutseda, piirdudes oletustega lehma elu tähendusest.

Kas lehma elu mõte on suurendada piimaandi, kui talle kuvatakse kalliks läinud söögi asemel virtuaalset heinamaad? Nietzsche väitis, et tragöödia ongi kõrgeim kunstivorm. Tragöödia sõnaline vorm pärineb kahest Vana-Kreeka sõnast "kitse laul". Huvitav, kas modernse kurbloo sõnatüveks võib kujuneda lehma ammumine.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".