Tumeveebi üllad eesmärgid elavad kuritegevuse varjus edasi
Internetil on kolm kihti: avalik osa, mis kajastub otsingumootorites, kasutajaspetsiifline osa ja tumeveeb. Kurjategijate turuplatsiks muutunud tumeveebi ei panda kinni, sest see täidab ka oma algset eesmärki: edendada sõnavabadust tsensuuririikides.
"Internet sündis 1960. aastate lõpus ja esimene tume tehing, mis seal tehti, oli see, kus kaks ülikoolitudengit ostsid üle toonaste internetialgete teineteise käest narkootikume," kirjeldas RIA küberintsidentide käsitlemise osakonnajuht Tõnu Tammer tumeveebi teket saates "Terevisioon".
Kui internet 1990. aastate alguses massidesse jõudis, oli see Tammeri sõnul väga avatud. Privaatsuski tähendas seal midagi muud kui praegu.
Alles 1990. keskpaigas hakkas USA mereväe teaduslabor uurima võimalusi, kuidas internetis vahetatavaid andmeid kaitsta. "Nad tulid välja kontseptsiooniga, et infot tuleb krüpteerida ja saata täiesti erinevate kanalite kaudu. Nii poleks võimalik aru saada, kuhu info jõuab, kust ta tuleb ja kust vahelt läbi käib," selgitas Tammer.
Uuring päädis 2002. aastal protokolliga, mis lubas kaitstud andmeid kasutada kõigil soovijatel. Protokolli eesmärk oli Tammeri sõnul üllas: võimaldada vaba infovahetust ka piiratud sõnavabadusega riikides.
Osalt täidab tumeveeb seda eesmärki veel tänapäevalgi. "Küll aga on seal hästi palju sisu, mis tavainternetist korjataks hästi ruttu ära, kas sellepärast, et see on väga ebaseaduslik või siis annaks võimaluse õiguskaitseorganitel saada jälile isikutele, kes on selle taga," märkis Tammer.
Tavalise brauseriga tavakasutaja tema sõnul tumeveebi sattuda ei saa. Samuti on sealsete veebilehtede aadressid üles ehitatud teisiti kui tavaveebis. See tähendab, et neile lehtedele pole võimalik sattuda eelteadmisteta ka juhuslikult.
Siin tulevad mängu interneti kolm kihti. "On avatud osa, näiteks ERR-i koduleht. Google'i otsingumootor käib üle, indekseerib ja mul on võimalik artikleid otsida," kirjeldas Tammer esimest kihti.
Teine kiht on tema sõnul kõige paksem ja seda otsingutega leida ei saa. Sinna kuuluvad iga kasutaja ainulaadsed sätted: näiteks isiklike soovitustega YouTube või privaatne videokõnelink. "Siis on kõige sügavam kiht ehk tumeveeb, kus veebilehtede hulka täna mõõdetakse pigem tuhandetes kui miljonites," loetles ta.
Tumeveebi külastamine iseenesest pole Tõnu Tammeri sõnul kriminaalne, küll aga võib karistuse kaasa tuua mõnel veebilehel pakutava ebaseadusliku audio-visuaalse sisu vaatamine.
Kurjategijate jaoks on tumeveebi foorumid aga turuplats, kus müüa ligipääsu häkitud süsteemidesse. RIA käib neis foorumites omakorda olukorral silma peal hoidmas. "Info alusel, mida me eile tumeveebist saime, on täna Eestis kaks veebilehekülge vähem , mis olid eelnevalt ära häkitud ja mida oli võimalik kasutada rünnakute tegemiseks," tõi Tammer näite.
Keskmine eestlane tema sõnul siiski tumeveebi ei külasta. "Tumeveebis käivad reeglina need, kellel sinna spetsiifiliselt asja on," sõnas ta.
Toimetaja: Airika Harrik
Allikas: "Terevisioon". Küsis: Owe Petersell.