Taastusravi areng ja seos tänase päevaga

Taastusravi arengut on läbi aastakümnete mõjutanud nii sõjad, mille järgselt tuli tegeleda sõjatraumade taastusraviga, kui ka epideemiad. Üks taastusravi arengu verstapost Eestis, aga ka mujal maailmas on kindlasti 1950. aastate lõpus puhkenud poliomüeliidi viiruse ehk lastehalvatuse epideemia.

Poliomüeliidi viirus kahjustab seljaaju närvirakke (alfamotoneuronid), mille tagajärg on lihaste halvatus. Polioviirusest tekitatud hingamislihaste halvatus võis lõppeda surmaga või jätta väga raske puude. Nagu täna, oli ka siis haiglates vaja lisajõudu ja nii suunati paljud meditsiinitudengid haiglatesse appi poliomüeliidihaigetega tegelema.

Tartu Ülikooli Närvikliinikusse rajati tol ajal uudne hingamiskeskus ja muretseti kiiresti juurde hingamisaparaate. Samuti tuli leida võimalus raskete halvatustega inimeste taastusraviks. Professor Ernst Raudami eestvedamisel loodi selline spetsialiseeritud taastusravikeskus Haapsallu, kus asus Haapsalu Vabariiklik Lastesanatoorium ja oli ajalooline kogemus ravimuda kasutamisel. Praegu kannab asutus nime Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus, mis tegeleb TERE kompetentsikeskuses liikumis- ja tegevusvõime valdkonna arendamisega.

Lastehalvatuse epideemiale tegi lõpu massvaktsineerimine nõrgendatud eluspolioviirust sisaldava vaktsiiniga. Eesti oli esimene paik Nõukogude Liidus, kus tänu vaktsineerimisele suudeti poliomüeliidi levi 1962. aastal peatada. Praegu investeerime samamoodi ühiskonnana tervisesse, vaktsineerides inimesi, et epideemia peatada.

Uus viirus, uued väljakutsed

Insuldiravi uute efektiivsete ravivõimaluste tõttu on raskete halvatustega patsiente õnneks üha vähem, kuid uus koroonaviirus on esitanud uued väljakutsed. Enamike Eesti haiglate taastusravi osakonnad on täitunud koroonaviirushaiguse järgsete patsientidega, kes vajavad veel lisahapnikku.

Peamiselt esinevad koroonaviirust põdenud inimestel kopsu, närvi- ja/või lihasfunktsiooni kahjustused. Paljudel kaasuvad ka keskendumise- ja mäluhäired. Koroona on salakavala kuluga. Isegi kerge või mõõduka raskusega ja kodus läbipõetud haigus ei pruugi alati lõppeda kiire tervistumisega. Taastusarstide ambulatoorsetele vastuvõttudele jõuavad patsiendid väga erinevate terviseprobleemidega.

Haiguse läbi põdenud 478 patsienti neli kuud hiljem pärast tervenemist uurinud töös leiti, et pooltel patsientidel püsib jätkuvalt vähemalt üks viiruse läbipõdemise järgselt tekkinud terviseprobleem: väsimus (31%), kognitiivse suutlikkuse langus (21%) või hingamisraskus (16%).

Kergemate ja mõõdukate funktsioonihäiretega patsiendid vajavad samuti heal tasemel komplekset taastusravi. Juba on neile patsientidele loodud spetsiaalsed taastusraviprogrammid tervisekeskustes, kus pakutakse nii kõrgel tasemel kopsufunktsiooni testimist, kui selle järgset füsioteraapiat, vaimse tervise konsultatsioone ja toitumisnõustamist. Viimane on eriti vajalik, sest haiguse ajal võib olla tekkinud alatoitumus ja taastumisperioodil vajab organism rohkelt lisaenergiat.

Kuula "Ekspert eetris" loengut ka Spotifys.

Hästi lühidalt öeldes on tänapäevane taastusravi aktiivravi, mis taastab häirunud funktsioone ja selle kaudu ka inimese igapäevast talitlusvõimet. Juhul, kui patsiendil esineb mitmeid erinevaid probleeme (hingamishäire, lihasnõrkus, ärevushäire), on vaja kaasata erinevaid spetsialiste.

Taastusarstil on kandev roll raviprotsessi juhtimisel ja taastusravi meeskonnatöö koordineerimisel. Taastusravi on tõhus, aga sageli ka üsna kulukas investeering. Lihtsam on neid terviseprobleeme, mida on võimalik ennetada, ikkagi ennetada.

Viimase aastaga on muutunud mitte ainult meie elustiil, vaid ka meditsiiniteenused. Kevadel esimese karantiiniperioodi ajal arenesid jõudsalt kaugteenused. Taastusarstina tuli teha palju telefonikonsultatsioone.

Kaugteenus eeldab meedikutelt uutmoodi lähenemist. Hästi palju tuleb nõustada ja juhendada. Näiteks Eesti Haigekassa kaugfüsioteraapia teenuse analüüsis toodi välja, et koostöö patsiendi ja terapeudi vahel koguni paranes. Patsiendi kaasamine ja õpetamine on oluline nii terviseedenduses kui ka taastusravis, sest siis oskab inimene hiljem end ka ise rohkem aidata.

Elu arvuti taga

Viimasel aastal on meist väga paljud, nii lapsed kui ka täiskasvanud, pidanud asendama tavasuhtluse veebisuhtlusega. See aga tähendab tavaliselt enam aega arvutis või telefonis, vähem liikumist ja rohkem sundasendeid. Ebasobivas sundasendis ja püsivalt kõrges toonuses lihase verevarustus häirub, kuhjuvad ainevahetusjäägid ning inimene tunnetab neid muutusi ebamugavuse ja valudena. Valuliku lihase liigutamine on veelgi raskem ja see probleem kipub ajaga süvenema.

Endale tuleks meelde tuletada, et igas tunnis on hea korraks püsti tõusta. Oluline on võimaldada lihastele istumisasendist erinevat liikumist: teha mõned sammud, paar lihtsat harjutust ja mõni mõnus venitust. Lisaks ei tohiks ära unustada ka lõõgastumist ja tegevusi, kus lihaste verevarustus taas intensiivistub. Kellele on selleks vahelduseks sport, kellel soe dušš või vann.

Paljud tarkused tervise säilitamiseks võib üle võtta esivanematelt. Need on näiteks mõõdukas füüsiline aktiivsus, sooja- ja veeprotseduurid pinges lihastele, positiivne rutiin ehk kindel päevarežiim, sh une režiim ja ega halba ei teeks ka lõunapaus, et "leiba luusse lasta". Ajal, kui ei ole võimalik reisida soojale maale, hõljuda merevees ja pidada siestat, tuleks need teadlikult tervisele soodsalt mõjuvad tegurid – soojus, mineraalide rikas vesi ja puhkepausid – oma ellu tuua.

Uuringud on näidanud ka lihtsate sooja-, muda- ja vesiravide toimet ülepingest tekkinud kergete kuni mõõdukate lihasvalude vähendamisel, lihaspinge alandamisel ja ülajäsemete verevarustuse parandamisel. Oluline on mõista, et selliste pehmete loodusravidega saab tulemuse haiguse algusjärgus – siis, kui organismi enda tervenemispotentsiaal ei ole veel välja kurnatud.

TERE kompetentsikeskuse uuringutes on vesi-ja mudaravi näidanud head toimet just nende ülekoormusvaludega inimeste puhul, kelle valu on alla mõttelise keskmise: 10 palli skaalal alla 5. Samuti on toime tugevam alla 40-aastaste ja vähem kui 10 aastat töötanute alarühmas.

Meedikute stress ja terviseedendus

Kriisiajal on üks lisandunud ohutegur kõrgem stressitase. Stressitase on seotud mittetahtelise närvisüsteemi "võitlusliku" osa – sümpaatilise närvisüsteemi tõusnud aktiivsusega. Selle foonil tõuseb ka lihaste toonus.

Mul on hea meel PAI kaardi kampaania üle, kus kodanikualgatusena kogutakse raha, et õed ja hooldustöötajad saaksid puhata PAI algatusega liitunud ettevõtetes üle Eesti. Meedikud on tänaseks päevaks väga ületöötanud ja puhkus mõnes ravispaas kuluks kindlasti ära.

Teadlased on leidnud seose spaaravi ja psühhoemotsionaalse seisundi vahel: naha kõige pindmisema kihi rakud (keratinotsüüdid) võivad tänu erinevatele stiimulitele (päikesevalgus, soojus) toota ja eritada ainet, mis on vajalik endorfiinide sünteesiks β-endorfiin aga mõjutab soodsalt immuunsüsteemi ja omab positiivset mõju ka psüühikale.

Samamoodi mõjuvad kehale ka treeningud–jõuharjutused ja intensiivne aeroobne tegevus. Seega – tuleb vabal ajal olla füüsiliselt aktiivne – õues liikumine ja sportimine on hea võimalus nii lihastreeninguks kui stressi maandamiseks.

Kokkuvõtteks

Tervise säilitamisele aitavad kaasa mõõdukas liikumine, õige toitumine, piisav puhkus ja tervislik une režiim.

Tee iga päev tervislikke valikuid! Pikkade istumisperioodide vähendamiseks annab tervise arengu instituut oma soovitused:

• teha tööl regulaarselt liikumispause
• vähendada televiisori, arvuti jms kasutamise aega
• võimalusel käia lühikesed vahemaad jala, mitte bussi või autoga
• jalutada bussi- või autosõitudel osa teest

Luulihaskonna ülekoormusvalude ennetamisel ja kergete kuni keskmiste valude ravis ei tasu unustada ka soodsa toimega balneoteraapia võimalusi. Kui närtsinud taime õigel ajal kasta ja pakkuda varju, siis taim taastub. Nii on ka inimkehaga.

Märkame õigel ajal enda vajadusi ja investeerime tervisesse, sest terviseprobleemide ennetus on alati kindlam ja odavam valik kui hilisem taastusravi.

Dr Varje-Riin Tuulik on töötanud taastusarstina 20 aastat. Praegu on tema peamiseks tööks Lääne-Tallinna Keskhaigla taastusravi osakonna juhtimine ja taastusravi patsientide ravimine. Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskusega (TERE KK) algas koostöö 2012 ravimuda töögrupis. Eelmisest aastast on ta ka Eesti Taastusarstide Seltsi juhatuse esimees.