Katrin Pihor: teadlasteni jõuab kogu lisaraha

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Eestil on pikk tee käia, et jõuda järele Euroopa tippudele teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu poolest, kuid riik näitab erasektorile eeskuju. Autor/allikas: Lena Balk/Unsplash

Kogu lisaraha jõuab teadlasteni nii uurimistoetuste, palgaraha kui ka parema taristuna, kinnitab Katrin Pihor, haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja

Kas teadlased saavad nüüd rikkaks, küsib Novaator, viidates sellele, et teadus- ja arendustegevuse riigieelarveline rahastamine jõuab esmakordselt ühes protsendini SKP-st. Ei, rikkust pole ette kuulutatud. Küll aga on riik täitnud mitte ainult teadlaste, vaid laiemalt ühiskonna ühe suure ootuse.

Eestil on veel pikk tee käia, et jõuda järele Euroopa tippudele teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu poolest. Kuid riik näitab erasektorile eeskuju. Statistikaameti viimased andmed näitavad, et riigi initsiatiivi toetab ka erasektori teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahu kiirenenud kasv.

Kuidagi ei saa nõustuda väitega, et "otse teadlasteni" jõuab vaid väike osa lisarahast. Teadus- ja arendustegevuse rahastamisel on kasutusel erinevad instrumendid. Neist igaühel on oma selge eesmärk ja suunitlus ning nende paigutamine skaalale "otse" või "mitte otse" on üsna vägivaldne.

Ehkki uurimistoetuste seos teadlastega võib näida selgem, on ka baasfinantseerimise üks eesmärke toetada teadustöötajaid, kuid selle täpse kasutamise otsustab teadus- ja arendusasutus. Näiteks rahastatakse baasfinantseerimise vahenditest teadlaste karjäärimudelit. Samas tuleb rõhutada, et teadussüsteemi rahastamine on terviklik – lisaks töötajate palga- ja teadustöö otsestele kuludele tuleb katta ka süsteemi muu kulu.

Näiteks seadmete soetamise kulud, ruumide ja hoonete ülalpidamiskulud, kulud teaduskirjanduse kättesaamise võimaldamiseks. Ei saa ju öelda, et asutuste tegevustoetused ning teadusraamatukogude ja rahvusvahelise koostöö toetamine oleks kuidagi vähem tähtsad kui uurimistoetused. Need annavad oma – ja väga olulise – panuse Eesti teadus- ja arendussüsteemi toimimisele ning teadustöötaja on osa sellest terviksüsteemist.

Ühiskonna ja majanduse teadusmahukuse kasvatamiseks on vaja kasvatada teadus- ja arendustöötajate hulka nii era- kui avalikus sektoris. Samuti vajab eestikeelse kõrghariduse jätkumine noorte õppejõudude järelkasvu. Lisaraha kasutamisel on HTMi üheks oluliseks fookuseks just noorteadlaste järelkasvu tagamine. Oluline osa lisarahast, kaheksa miljonit eurot, kulub ka põhiinstrumentide ehk uurimistoetuste ja baasfinantseerimise mahu suurendamiseks.

Kogu lisanduv raha, 56 miljonit eurot, jaguneb tõesti kolmeks: 40 protsenti HTM-ile, 40 protsenti MKM-ile ning 20 protsenti valdkondlikele ministeeriumitele. Kuid kõik selle raha eest tehtavad tegevused peavad olema teadus- ja arendustegevuse tunnustega – nii, nagu seda nähakse rahvusvaheliselt tunnustatud OECD juhistes ehk Frascati käsiraamatus. 

Ka ministeeriumite uuringud tellitakse teadus- ja arendusuuringutena ning neid teostavad reeglina teadlased. Heaks näiteks on RITA programmi projektid, mida küll rahastatakse HTM-i eelarvest, kuid mille kaudu Eesti teadlased lahendavad ühiskonna ja riigi jaoks olulisi sotsiaalmajanduslikke probleeme. RITA uuringute tellijaks on ministeeriumid ning neid täidavad Eesti teadus- ja arendusasutustes töötavad teadlased.

Ka ettevõtetes toetatakse lisavahendite abil teadus- ja arendustegevust, mida samuti viivad läbi teadlased, küll mitte ainult Eesti teadus- ja arendusasutuste teadlased. Ettevõtete teadus- ja arendustegevuse tõstmine oli senise arengukava eesmärk ning on oluline siht ka uues teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukavas aastateks 2021-2035.

Kogu arengukava keskmes on koostöö – nii teadlaste ja ettevõtete kui ka ministeeriumite ja erinevate ametkondade vahel. Üha teravamalt on nii Eestis kui kogu maailmas päevakorras ühiskonna horisontaalsed arenguvajadused, mille lahendusi oodatakse just teadus- ja arendustegevuselt ja innovatsioonilt ning mille aluseks on avaliku ja erasektori koostöö teadus- ja arendusasutustega.

Teadmusmahuka ühiskonna ehitamine nõuab riigi tuge mitte üksnes teadlastele, vaid ka nendele, kes teadustulemusi kasutavad, näiteks ettevõtted ja avaliku sektori asutused. Üksnes nii konverteerub teadus- ja arendustegevusse suunatud raha ühiskonna heaoluks ja majanduskasvuks. Kõrgem SKP omakorda toob 1% lubaduse tingimustes raha juurde ka teadlaste endi algatatud uurimisprojektidele.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: