Aleksei Turovski Haabersti karudest: inimesi on linnas vähem ja nad julgevad liikuda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Tallinna Haabersti linnaosas liigub neljapäeva hommikust saadik ringi emakaru pojaga. Zooloog Aleksei Turovski selgitas "Ringvaates", et kuivõrd inimesi on linnas nädalaid olnud järgu võrra vähem, siis said karud enesekindlust ja julgevad linnas liikuda.

"Meil on eriolukord ja karantiini silmas pidades võib tõesti öelda, et oleme olnud väga tublid. Nii et loomadel tekkis enesekindlus. Alguses ettevaatlikult, kuid kolme, nelja, viie nädala järel – no ei olnud inimesi segamas – said nad enesekindlust juurde."

Tallinn on väga roheline linn ja kuivõrd inimesi on linnas järgu võrra vähem kui tavaliselt, on ka inimese juuresoleku lõhnu ning teisi märke väga vähe, selgitas Turovski. "Karu julgeb liikuda. Loomulikult ta orienteerub geodeesiliselt väga hästi." See on esimene tegur, miks karud selliselt linna sattusid.

Teine tegur on Turovski hinnangul aga kevadine aeg. "See on kõige näljasem aeg loomadel üldse." Kolmas tegur on aga territoriaalsus. "See on ilmselt noor emakaru pojaga ja ta ei ole väga kindel territooriumi osas, kus ta oleks peremees."

Turovski sõnul tulid need karud arvatavasti Harjumaalt Astangu kaudu. "Seal on koridor ja sealt tuleb igal aastal pullmullikaid, keda kevadel emapõder, kellel on sündinud uus poeg, enam ei armasta. Nii et nad peavad ise hakkama saama ja on tõepoolest nõutud."

Karude puhul on aga niiviisi, et nad söövad kõike, aga kevadel on raske midagi leida. "Eriti noorel karul, kellel ei ole oma territooriumi, kus leidub alati midagi."

Turovski usub, et koos pojaga Haabersti linnaosas liikuv karu pole liialt endast väljas. "Aga karu on äärmiselt ettevaatlik loom ja kindla peale tunneb ta hirmu ja muret. Meie linnaalad on enam-vähem inimtühjad, nii et ta julgeb joosta."

Karu kohates tuleb rääkida normaalsel häälel

Kui inimesed ei pressi sellele emakarule end peale, ei ürita teda hurjutada ega väga energiliselt sosistada, siis ta neile ohtlik ei ole. "Sosin, mis on üli energiarikas heli, paneb neid muretsema või lausa kohkuma." Seepärast soovitab Turovski karu nähes mitte sosistada, vaid pigem rääkida normaalsel häälel iseenda või karuga.

"Ütle, et "Küll on tore sind näha, mesikäpp" või midagi niisugust. Ta saab kohe aru." Mitte mingil juhul ei tohi joosta, lisas ta. "Karu tahab üle kõige midagi hamba alla leida ja loomulikult turvalisust. Nii et nii pea, kui inimene hakkab niiviisi [normaalselt – toim] rääkima, siis saab iga loom aru, et sa ei ole temast huvitatud."

Kui keegi seda emakaru ei hirmuta, ei aja sinna-tänna, siis oskaks karu põhimõtteliselt mööda oma jälgede rada tagasi minna, kuid Turovski usub, et see ilmselt ei tule kõne alla.

Karude elu ilmselt ohus ei ole

Ta märkis, et ei tasu karta, et karupere elu oleks käimasoleva operatsiooni tõttu ohus, sest sellised operatsioonid toimuvad politsei abiga igal aastal. "Politsei on peamiselt selleks, et hoida inimesi turvaliselt eemale."

Karu ja teisi loomi laseb veterinaararst sellistel operatsioonidel uinutipüssist Immobiloni-nimelise anesteetikumi süstiga. "See on väga niivõrd võimas anesteetikum, et inimarstidel on selle kasutamine keelatud."

Veterinaararst ei tohi mõistagi eksida doosiga, mille ta määrab karu kaalu põhjal silmaga. Kui loom on immobiliseeritud ehk liikumatuks tehtud, siis hindab veterinaararst tema seisundit – kui loom on terve, siis lastakse ta metsa.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: