Teadlased kirjeldasid kõigi lillede võimalikku esiema ({{commentsTotal}})

Esimese õistaime rekonstruktsioon.
Esimese õistaime rekonstruktsioon. Autor/allikas: Hervé Sauquet & Jürg Schönenberger

Evolutsiooniteooriale vundamendi ladunud Charles Darwin nimetas lillede arengut "vastikuks mõistatuseks". Õistaimede fossiilid ilmusid saja miljoni vanustesse ladestustesse justkui üleöö. Sadu lilleliike kirjeldava andmebaasi aluseks võtnud teadlased järeldavad nüüd, et esimesi lilli võis näha Maal juba vähemalt 140 miljoni aasta eest.

Esimesel lillel oli prantsuse teadlaste eestvedamisel koostatud analüüsi kohaselt vähemalt 11 kroon- ja tupplehte, mis moodustasid kolmest lehekest koosnevaid männaseid. Taimede õied olid sarnaselt enamikele tänapäeval kasvavatele õistaimedele mõlemasoolised. Autorite sõnul võis see anda neile uusi ökoloogilisi nišše hõivates neile oma konkurentide ees olulise eelise. Nende täpse suuruse kohta ei oska teadlased öelda veel midagi kindlat, kuid õite läbimõõt võis ulatuda pelgalt ühe sentimeetrini.

Järeldused põhinevad 792 õistaimeliigi üksikasjalikul kirjeldusel. Omavahel suguluses olevaid liike võrreldes saab öelda midagi nende ühise esivanema kohta. Piisavalt paljusid liigirühmi kaasates on võimalik nõnda samm-sammult evolutsioonipuu tüve suunas liikudes saada aimu ka kõigi õistaimede esiemast.

Enne Paris-Sudi ülikoolis töötava Hervé Sauquet ja ta kaaslaste analüüsi oletati, et selle kroonlehed paiknesid õie keskme suhtes suhtes spiraaljalt. Taolist paigutust järgivad näiteks ühe kõige ürgsema tänapäeval kasvava õistaime Amorella kroonlehed.

Töörühm loodab, et esimese lille tõenäolise kuju rekonstruktsioon annab vihjeid selle kohta, millised taimefossiile tasuks otsida enam kui saja miljoni aasta vanustest setetest. Vanima tänaseks leitud õistaime fossiili vanus ulatub ligikaudu 130 miljoni aastani.

Tänapäeval moodustavad õistaimed kõigist maismaal kasvavatest taimeliikidest ligikaudu 90 protsenti. Kokku ulatub nende arv vähemalt 360 tuhandeni.

Lillede võimalikku esiema kirjeldatakse ajakirjas Nature Communications.Autor: Hervé Sauquet & Jürg Schönenberger

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Nakatumine HPV-ga võib seostuda kasvajate tekkega

HPV vaktsiinist: ausalt ja emotsioonideta

Järgmisest aastast saavad Eesti tütarlapsed vaktsineerida end tasuta inimese papilloomiviiruse vastu. Sõltuvalt vaktsineeritute arvust on võimalik sellega nende eluea jooksul hoida ära kümneid surmaga lõppevaid vähijuhtumeid. Teaduspõhise otsuse kasulikku mõju ähvardavad aga ühismeedias kriitikameeleta jagatavad postitused.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: