Kliima vormib meie nina ({{commentsTotal}})

Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas.
Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas. Autor/allikas: Erakogu

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Ninad võivad olla suured, väiksed, laiad, kitsad, nöbijad, kongus või kühmuga. Väljaandes PloS Genetics ilmunud artiklis leitakse, et inimese nina kuju sõltub sellest, millistelt aladelt pärinevad tema esivanemad.

Uurimisrühm vaatles inimeste arengut ja nende nahavärvuse, juuksetooni ning näoerinevuste evolutsiooni.

Teadlased mõõtsid ninu enam kui 450 uuringus osalejal, kelle esivanemad pärinesid Lääne-Aafrikast, Ida-Aasiast, Lõuna-Aasiast või Põhja-Euroopast.

Kolmemõõtmeliste piltide abil määrasid uurijad muuhulgas ninasõõrmete laiuse, kui kaugel need teineteisest asuvad, kui pikk on nina ja kui kõrge see on. Nad leidsid, et ninade kujud on liiga erinevad, et seda vaid juhuse arvele kirjutada.

Ilmnes, et ninakuju ja temperatuuri ning õhu absoluutniiskuse vahel on seos. Nii esineb niisketes ja soojades tingimustes rohkem laiu ninu, samas kui kuivas ning külmas kliimas kohtab rohkem väikseid ninasid.

Sellel seosel on selge põhjus: nina hoolitseb selle eest, et meie sissehingatav õhk oleks soe, soojema õhu sissehingamine aitab haigestumist vältida. Kitsad ninasõõrmed juhivad õhu läbi nina nii, et seda eriti tõhusalt niisutatakse ja soojendatakse enne kui see alumistesse hingamisteedesse jõuab.

Seetõttu oli külmadel aladel väikeste ninasõõrmetega inimestel suurem ellujäämisvõimalus ja nad said need omadused oma järglastele edasi pärandada, oletavad teadlased. Nii võis juhtuda, et ajapikku esines nendel aladel aina vähem suure ninaga inimesi.

Kuid keskkonnamõjud pole ainukesed ninavormi kujundajad. Nina arengut võivad mõjutada teisedki tegurid, näiteks iluideaal. Inimesed panevad omale partnerit valides muuhulgas rõhku ka välimusele ja valikut võis mõjutada see, kas ilusaks peetakse suurt või väikest nina. Ajapikku võib jääda domineerima selline ninakuju, mida enamik atraktiivseks peab.

Sellegipoolest on teadlased veendunud, et nina arengus on kliimal oluline roll. Sellised inimkeha omaduste uuringud on tähtsad selleks, et kindlaks teha, kas teatud haigused ohustavad teatud tingimuste korral mõningaid inimrühmi rohkem. Nii võib näiteks ilmneda, et hingamisteede haigused ähvardavad rohkem neid inimesi, kes elavad teistsugustes piirkondades kui nende esivanemad.

Toimetaja: Virgo Siil



Mida uskuda, mida mitte?Mida uskuda, mida mitte?
See ei ole tõde enne, kui Sergei Lavrov seda eitab ehk infosõda 2.0

Sellise märkusega võeti kokku neljapäevane infosõja-teemaline paneelarutelu rahvusvahelises kaitseuuringute keskuses. Infosõda ei ole iseenesest meile võõras mõiste – sarnaseid strateegilisi püüdeid elanikkonna teadvust mõjutada on dokumenteeritud juba ammu. Sisuliselt ei tehta praegusel ajal midagi teistmoodi, ainult vahendid on teised. Võitluses propagandistliku sisuga on võtmetähtsus eelkõige meediaharitusel, aga ka heal huumorimeelel, selgus arutelu käigus.

Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo.
Vilo: riigist sõltub, kas IT-firmadele jagub tehisintellekti arendajaid

Kui veel viie aasta eest soovisid IT-ettevõtted peamiselt programmeerijaid ning tehisintellekti spetsialistide vastu oli huvi leige, siis nüüd otsivad needsamad firmad tikutulega just tehisintellekti arendajaid. Tartu ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo ültes teadussaates „Labor“, et praegu on riigi valik, kui palju neid tippspetsialiste suudavad ülikoolid koolitada.

Rakvere Tark MajaRakvere Tark Maja
Arhitekt Ülar Mark: tulevikumaja tunneb elanikku ja on säästlik

Mai-Juuni Horisondile antud intervjuus räägib uuendusliku väikemaja Koda arhitekt Ülar Mark tarkadest majadest.

Ükssarvvaalad aitavad jää sulamist mõõta

Põhja-Jäämeres elutsevad ükssarvvaalad ehk narvalid tulevad teadlastele kliimamuutuse uurimisel appi.

WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.WannaCry rünnakut oleks viga siduda ühe üksiku tegijaga.
Küberekspert lunavararünnakust: tarvis läheks palju suuremat vapustust

Maailmas kümneid tuhandeid arvuteid tabanud WannaCry rünnakut oleks viga seostada vaid ühe organisatsiooni või rühmitusega, leiab küberjulgeoleku ekspert James Scott. Inimeste valvsuse tõstmiseks ja küberhügieeni parandamiseks läheb tarvis aga märksa suuremat vapustust.