Kliima vormib meie nina ({{commentsTotal}})

Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas.
Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas. Autor/allikas: Erakogu

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Ninad võivad olla suured, väiksed, laiad, kitsad, nöbijad, kongus või kühmuga. Väljaandes PloS Genetics ilmunud artiklis leitakse, et inimese nina kuju sõltub sellest, millistelt aladelt pärinevad tema esivanemad.

Uurimisrühm vaatles inimeste arengut ja nende nahavärvuse, juuksetooni ning näoerinevuste evolutsiooni.

Teadlased mõõtsid ninu enam kui 450 uuringus osalejal, kelle esivanemad pärinesid Lääne-Aafrikast, Ida-Aasiast, Lõuna-Aasiast või Põhja-Euroopast.

Kolmemõõtmeliste piltide abil määrasid uurijad muuhulgas ninasõõrmete laiuse, kui kaugel need teineteisest asuvad, kui pikk on nina ja kui kõrge see on. Nad leidsid, et ninade kujud on liiga erinevad, et seda vaid juhuse arvele kirjutada.

Ilmnes, et ninakuju ja temperatuuri ning õhu absoluutniiskuse vahel on seos. Nii esineb niisketes ja soojades tingimustes rohkem laiu ninu, samas kui kuivas ning külmas kliimas kohtab rohkem väikseid ninasid.

Sellel seosel on selge põhjus: nina hoolitseb selle eest, et meie sissehingatav õhk oleks soe, soojema õhu sissehingamine aitab haigestumist vältida. Kitsad ninasõõrmed juhivad õhu läbi nina nii, et seda eriti tõhusalt niisutatakse ja soojendatakse enne kui see alumistesse hingamisteedesse jõuab.

Seetõttu oli külmadel aladel väikeste ninasõõrmetega inimestel suurem ellujäämisvõimalus ja nad said need omadused oma järglastele edasi pärandada, oletavad teadlased. Nii võis juhtuda, et ajapikku esines nendel aladel aina vähem suure ninaga inimesi.

Kuid keskkonnamõjud pole ainukesed ninavormi kujundajad. Nina arengut võivad mõjutada teisedki tegurid, näiteks iluideaal. Inimesed panevad omale partnerit valides muuhulgas rõhku ka välimusele ja valikut võis mõjutada see, kas ilusaks peetakse suurt või väikest nina. Ajapikku võib jääda domineerima selline ninakuju, mida enamik atraktiivseks peab.

Sellegipoolest on teadlased veendunud, et nina arengus on kliimal oluline roll. Sellised inimkeha omaduste uuringud on tähtsad selleks, et kindlaks teha, kas teatud haigused ohustavad teatud tingimuste korral mõningaid inimrühmi rohkem. Nii võib näiteks ilmneda, et hingamisteede haigused ähvardavad rohkem neid inimesi, kes elavad teistsugustes piirkondades kui nende esivanemad.

Toimetaja: Virgo Siil



Liigne suhkur ei tee tervisele head.Liigne suhkur ei tee tervisele head.

Uuring: liigne suhkur kasvatab meeste depressiooniriski

Kas depressioon tekitab magusaisu või on suhkur hoopis probleemi põhjuseks? Briti teadlaste uuring vihjab, et iga päev näiteks 1,5 topsi magusa jogurti söömine kasvatab võrreldes magustatud toodetega piiri pidamisega meeste riski haigestuda järgnevatel aastatel depressiooni või kannatada teiste levinud vaimsete probleemide all pea neljandiku võrra.

Õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake on teadlaste range eelretsenseerimise läbinud kaheksa värsket õpilasteuurimust. Akadeemiakese toimetus tegi koos ERR Novaatoriga kolmest tööst kokkuvõtted.
Taimetarkus
Karulauk.Karulauk.
Laansoo: inimeste taimeteadlikkus võiks olla kõrgem

Botaanik Urmas Laansoo sõnul on viimastel aastatel kasvanud ravim- ja metsataimede populaarsus, kuid inimeste teadlikkus pole menukusele järele jõudnud. Sestap leiab Laansoo, et korilusentusiastid peaksid tegema rohkem kodutööd enne kui metsast tundmatu leht või õis koju tuuakse. 

Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.Ravimtaimena tuntud nõgesest saab matka tarbeks ka hea köie.

Etnobotaanik: rahvas on ikka leidnud taimedele nutikaid kasutusviise

Etnobotaanik Raivo Kalle nendib, et meie eelkäijad on olnud taimeriigiga rohkem ühenduses ja leidnud kõigile metsasaadustele rakendust. Samas on teadlase hinnangul viimastel aastatel taimeteadlikkus kasvanud, mistõttu on ka linnainimesed taastamas sidet loodusega. 

Reportaaž ja videoreis: sukeldumine 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre

Virtuaalreaalsuse prillid ette ja kõrvaklapid pähe. Olen valmis sukelduma 600 miljoni aasta tagusesse ürgmerre, et ujuda koos ürgsete elukate, merikiskjate ja dinosaurustega.

Sõnapilv dokumendist Sõnapilv dokumendist
11 soovitust teaduse tervise parandamiseks

Euroopa Komisjon tellis juhtivatelt teadlastelt ja ekspertidelt raporti, milles on 11 soovitust edasiseks tegutsemiseks. See raport annab aluse teemadele, mida hakatakse arutama Eesti EL-i Nõukogu eesistumise ajal. Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand kirjutas samal teemal viimases Sirbis. ERR Novaator sünteesis raportit ja Reimandi analüüsi suuremas plaanis.

Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.Tartu teadlased näitasid, et haiguste geneetilise riski hindamisel mängib olulist rolli inimese päritolu.
Tartu teadlased: haiguste geneetiline risk sõltub inimese päritolust

Kui konkreetse inimese geneetilist päritolu mitte arvesse võtta, võib tema DNA põhjal saadud haiguse riski hinnang olla tegelikkusele vastupidine, näitasid Tartu teadlased ajakirjas PLOS ONE ilmunud artiklis.

Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.Tartu ülikooli on tänavu esitanud avalduse rohkem kui 12 100 inimest.
Graafik | Tartu ülikooli vastuvõtt: arstiteaduse ja IT jätkuv võidukäik

Tartu ülikoolis lõppes neljapäeval sisseastumisdokumentide vastuvõtmine enamikele eestikeelsetele bakalaureuse- ja magistriõppekavadele. Sel aastal esitati Tartu ülikooli ligi tuhat avaldust rohkem kui eelmisel aastal. Kokku on eesti- ja ingliskeelsetele õppekavadele kõigis õppeastmetes esitatud üle 12 100 avalduse. Jätkuvalt on kõige populaarsemad arstiteadus ja IT-erialad. Seejuures esitati rohkem avaldusi mitteinformaatikutele mõeldud infotehnoloogia magistrikavale kui nn tavalisele informaatika magistrikavale.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.