Kliima vormib meie nina ({{commentsTotal}})

Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas.
Poiste ja tüdrukute ninaerinevused joonistuvad välja puberteedieas. Autor/allikas: Erakogu

Inimese nina suurus ja kuju pole lihtsalt juhus, vaid tuleneb evolutsioonist. Teadlased uurisid, miks teatud piirkondades on parem elada suure või väikse ninaga.

Ninad võivad olla suured, väiksed, laiad, kitsad, nöbijad, kongus või kühmuga. Väljaandes PloS Genetics ilmunud artiklis leitakse, et inimese nina kuju sõltub sellest, millistelt aladelt pärinevad tema esivanemad.

Uurimisrühm vaatles inimeste arengut ja nende nahavärvuse, juuksetooni ning näoerinevuste evolutsiooni.

Teadlased mõõtsid ninu enam kui 450 uuringus osalejal, kelle esivanemad pärinesid Lääne-Aafrikast, Ida-Aasiast, Lõuna-Aasiast või Põhja-Euroopast.

Kolmemõõtmeliste piltide abil määrasid uurijad muuhulgas ninasõõrmete laiuse, kui kaugel need teineteisest asuvad, kui pikk on nina ja kui kõrge see on. Nad leidsid, et ninade kujud on liiga erinevad, et seda vaid juhuse arvele kirjutada.

Ilmnes, et ninakuju ja temperatuuri ning õhu absoluutniiskuse vahel on seos. Nii esineb niisketes ja soojades tingimustes rohkem laiu ninu, samas kui kuivas ning külmas kliimas kohtab rohkem väikseid ninasid.

Sellel seosel on selge põhjus: nina hoolitseb selle eest, et meie sissehingatav õhk oleks soe, soojema õhu sissehingamine aitab haigestumist vältida. Kitsad ninasõõrmed juhivad õhu läbi nina nii, et seda eriti tõhusalt niisutatakse ja soojendatakse enne kui see alumistesse hingamisteedesse jõuab.

Seetõttu oli külmadel aladel väikeste ninasõõrmetega inimestel suurem ellujäämisvõimalus ja nad said need omadused oma järglastele edasi pärandada, oletavad teadlased. Nii võis juhtuda, et ajapikku esines nendel aladel aina vähem suure ninaga inimesi.

Kuid keskkonnamõjud pole ainukesed ninavormi kujundajad. Nina arengut võivad mõjutada teisedki tegurid, näiteks iluideaal. Inimesed panevad omale partnerit valides muuhulgas rõhku ka välimusele ja valikut võis mõjutada see, kas ilusaks peetakse suurt või väikest nina. Ajapikku võib jääda domineerima selline ninakuju, mida enamik atraktiivseks peab.

Sellegipoolest on teadlased veendunud, et nina arengus on kliimal oluline roll. Sellised inimkeha omaduste uuringud on tähtsad selleks, et kindlaks teha, kas teatud haigused ohustavad teatud tingimuste korral mõningaid inimrühmi rohkem. Nii võib näiteks ilmneda, et hingamisteede haigused ähvardavad rohkem neid inimesi, kes elavad teistsugustes piirkondades kui nende esivanemad.

Toimetaja: Virgo Siil



Ookean.Ookean.
Kalad tulid maismaale arvatust kiiremini

Kalade areng vee-elukatest maismaaloomadeks võis käia seniarvatust palju kiiremini. Nii väidavad kanada ja rootsi teadlased, kes on tänapäevaste võtetega uuesti põhjalikult läbi uurinud ühe enam kui 300 aastat tagasi Šotimaalt leitud loomafossiili.

Osama bin Laden.Osama bin Laden.
Doktoritöö analüüsis Usāma ibn Lādini sõnumeid uudse meetodiga

Tallinna ülikooli doktorant Helen Geršman uuris Saudi Araabiast pärit Usāma ibn Lādini kirjalikke ja suulisi sõnumeid retoorilisest vaatenurgast, mida pole sarnaselt varem analüüsitud.

Valguskiir andis teada valge kääbuse massi

Taevatähtede massi pole niisama lihtne mõõta. Neid ei saa ju lihtsalt kaalule asetada, aga õnneks on olemas Einsteini üldrelatiivsusteooria, mille abiga on nüüd esimest korda otseselt üle mõõdetud ühe valge kääbustähe mass.

Geenivaramule on geeniproovi andnud 52 000 inimest

Ligi viis protsenti Eesti täisealisest elanikkonnast ehk umbes 52 000 inimest on Eesti geenivaramule andnud oma geeniproovi. Tulevast sügisest hakkab geenivaramu kõigile neile, kel on geenitest tehtud, jagama tervise kohta personaalset tagasisidet. Ühtlasi loodab geenivaramu hakata lähiaastatel koguma uusi geeniproove, millest saaks infot enda geeniandmete kohta suisa ligi 500 tuhat inimest.