Eesti teadlased aitavad arendada taimset liha
Maailmas on järjest suurem nõudlus toodete järele, mis maitseksid, tunduksid ja näeksid välja nagu liha, kuid liha ei sisaldaks. Ja selliste taimse liha väljatöötamisel on suur roll just eesti teadlastel.
Laborilaual kasvatatud liha tootmise peale käib maailmas võidujooks. Õigupoolest see liha muidugi ei kasva laborilaual ega ole ka loomses mõttes liha. Tegu on ikka taimse aseainega lihale. Eesti toidutehnoloogid aga pälvisid rahvusvahelise stipendiumi, et arendada taimseid liha alternatiive hoopis kaerast, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse ehk TFTAKi toiduainetehnoloog Mari-Liis Tammik ütles, et kaer on väga kasulik tooraine. "Seal on palju kiudaineid, palju valku. Ppraegu on põhiliselt sojast ja nisust liha alternatiivid, aga need on suured allergeenid," lausus Tammik.
Kaerast tehtud liha asendusaine on tervislikum kui sojal või nisul põhinev liha.TFTAKi teadlaste loodav taime liha on eriline veel fermenteerimistehnoloogia, ehk lihtsamalt öeldes kääritamise poolest. Sellega muudetakse kaeravalk inimesele kergemini omastatavaks.
Uurimisprojekti tulemusel võiks pooleteise aasta pärast olla valmis tehnoloogia, kuidas kaeravalgust liha alternatiivi toota. Kuid kas neid hakkaksid tootma ka Eesti ettevõtted?
"Kahjuks Eesti turg on nii väike, et kui tahaks ka tehnoloogiat välja arendada, siis kahjuks ettevõtetel ei ole praegu see võimalus," ütles Tammik.
Möödunud aasta sügisel toimus Tallinnas toiduinnovatsiooni konverents. Sinna olid kutsutud ka USA fondi Good Food Institute'i esindaja, kes just selliseid tehnoloogiaid otsis.
"Selle projekti tulemused on kõik avalikud, et põhimõtteliselt kui ettevõttel on huvi seda oma tootmisesse üle võtta, on see tal võimalik," lisas ta.
Uuringute tegemiseks andis Good Food Institute Eesti teadlastele veerand miljonit eurot.
Taimse liha eelis on see, et selles on ka kiudaineid, mida lihas pole. Aga taimseid lihatooteid on väga erinevaid. Paljud sisaldavad üleliia soola, neist on tugevalt töödeldud ning nende toiteväärtus on madal. TFTAKi toiduainetehnoloogid lähenevad taimsele lihale aga teaduslikult.
"Me lihtsalt ei tee toodet, vaid me kindlasti vaatame selle toitaineväärtust. Me võtame n-ö selle retsepti pulkadeks lahti ja hakkame seda siis niimoodi kokku panema, et tal oleks ka kindlasti kõrge toitaineväärtus," sõnas Tammik.
Toimetaja: Aleksander Krjukov