Eesti peab digi-eduloo jätkumiseks vaatama oma piiridest kaugemale ({{commentsTotal}})

Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Autor/allikas: Euroopa Parlament / Wikimedia Commons

Digivaldkonnas maailma esirinnas püsimiseks tuleb senisest paremini hoomata, et Eestil on võimekus olla rohkem kui vaid enda ja teiste uurimisobjekt, leiab Tallinna tehnikaülikooli uue digivalitsemise labori juht Robert Krimmer.

"Mul läks vahepeal juba igavaks, sest kaitstavate doktoritööde pealkirjades hakkas korduma sõnapaar "Eesti näitel". Meil on võimekus uurida ka mujal toimuvat, mitte olla vaid andmed ehk uurimisaines. Seda tehes suudame Eesti tootemargist eristuda," laiendas professor. Praktikas tähendab see kas või suuremat väljastpoolt Eestit pärinevat teadusraha voogu. Labori enam kui 10 miljoni euro suurusest eelarvest moodustavad lõviosa Euroopa grandid.

Samuti võimaldab laiema pildile keskendumine võimaluse mõista paremini Eesti eripärade olulisust. Keegi ei tea ilmselt päris täpselt, mis muutis Eesti digihüppe ajal sedavõrd edukaks. "Meil on mõningaid aimdusi. Ent reaalsuses teame, et siinseid lahendusi teises kontekstis juurutades ei toimi need mõnikord oodatud viisil," sõnas Krimmer. Selle põhjuste mõistmisest saaks kasu nii digilahenduste ekspordil kui ka e-riigi kitsaskohtade leidmisel.

Piirkondlik digilõhe
Tallinna tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur Keegan McBride tõi näitena välja avaandmed. Riigiasutused ja omavalitsused koguvad töö käigus palju infot, mis võiks olla kõigile kättesaadav, kuid mis kipub jääma kasutult arhiividesse seisma. Argielus saaks kasutada taolisi andmeid näiteks elukoha valimisel – nende põhjal koostatud kaart võiks ühtaegu näidata näiteks lasteaiakohtade saadavust ja kuritegude arvu.

Sama info võimaldab poliitikutel teha paremini põhjendatud otsuseid. "Olemuslikult seisneb e-valitsemine riigi kodanikele lähemale toomises ja vahemaade tõttu tekkinud barjääride lõhkumises. Avaandmete mõttes on riik aga peaaegu täielikult koondunud Tallinna. Harjumaast kaugemal elavad inimesed on maha jäänud. See on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid," tõi McBride näite.

"Omavalitsused jäävad välja, kuigi need on üks valitsemise tasand," sõnas doktorant-nooremteadur ja tõi lisaks välja paari aasta taguse auditi, millest selgus, et enamike omavalitsuste andmebaasid on ehitatud üles silotornidena.

Digiteema universaalsus
Kuivõrd on aga võimalik Euroopas oluliseks peetavatele probleemide lahendamise raames leida lahendusi ka kohalikele küsimustele? "Sul on võimalus pakkuda välja omad lahendused ja pilootprojektid. Valdkonna edu ja rõõm seisneb selles, et Euroopa probleemid ühtivad meie omadega. Neid lahendades loome ühtlasi turgu Eesti ettevõtetele ja avaliku teenuste ekspordile," märkis Erkki Karo, Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi direktor.

Teiste sõnadega müüakse teadmisi ja kompetentsi, töötades samas välja endale tarvilikke lahendusi. Viimast iseloomustab andmevahetusega seonduvate probleemide leidmisele keskenduv TOOP projekt. Tulemuste alusel on suurim kitsaskoht seadusandlus. Järeldused võivad viia uue üleeuroopalise regulatsioonini, mis lihtsustab andmete liigutamist. Seda muidugi juhul, kui andmete omanikud seda lubavad ja soovivad.

Muu hulgas lihtsustaks see Soomet ja Eestit siduva ühise digitaalse inforuumi loomist, mille vajalikkusest on räägitud üle viie aasta. Anekdootlikuma näitena võimaldaks digitaalne sild tasuda mugavamalt Helsingis autoga käivatel eestlastel parkimise eest. See vähendaks tasumata jäävate parkimistrahvide hulka. "Põhiraskus on tarviliku seadusliku raamistiku loomine ja selle ehitamine viisil, et seda mitte ainult ei saa, vaid peab kasutama," laiendas Robert Krimmer. Tihedamast andmevahetusest tõuseks kasu teisteski argielu valdkondades.

Erkki Karo hinnangul võiks tunnustada üleeuroopaliste rahastusmehhanismide võimalusi senisest rohkem. "Meie enda läbiv väljakutse on, kuidas panna Eestis kokku suuremaid seltskondi, et avalik sektor sinna koos teiste distsipliinide ja erasektoriga teadlikumalt sisse tuleks. Täna ei näe avalik sektor teadusinnovatsiooniraha oma ühe tööriistana, kuigi see võiks muuta selle sisemist toimimist tõhusamaks," sõnas kaasprofessor.

Innovatsioon kui jalgrattasõit
Keegan McBride võrdles digivaldkonna arengut looduses toimuva evolutsiooniga. Eri riikides jõutakse kergelt erinevate olude tõttu tõhususe maksimeerimisel veidi erinevate lahendusteni. "Maailm muutub. Peame pidevalt kontrollima, kas meie digivalitsuse süsteemid ja ühiskond on disainitud muutuvate oludega kohanemiseks parimal võimalikul viisil," laiendas nooremteadur.

Paremaid alternatiive nähes ei tohiks heita meelt, kui Eestis pole maailmas digivaldkonnas esikohal. Väikeriigina ongi selle säilitamine raske. Seega ei tohiks olla see ka peaeesmärk, arutles Robert Krimmer.

"Piisab sellest, kui olla üks neist, kes uut tehnoloogiat ja muutusi esimesena tervitab. Jalgrattasõitu vaadates ei lõpeta alati esimesena see, kes suurema osa sõidust juhtis. Hea on olla ka teine või kolmas ja seejärel uuesti ette rebida," märkis vanemteadur.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: