Teadus- ja tehnikauudised: küberkiusamise vastane tehisintellekt ja linnuriigi ilu-andekuse kompromiss ({{commentsTotal}})

Foto: Natalia Seliverstova/Sputnik/SCANPIX

Sellenädalased R2 tehnika-ja teadusuudised vaatasid nii tehnoloogia kui ka looduse valdkonda.

Tehisintellekt püüab su last küberkiusamise eest kaitsta

Instagram teatas oktoobri alguses, et hakkas kasutama masinõppe algoritmi, millega tuvastada kiusamise märke fotodelt ja pildiallkirjadest. Autor: Jessica Hill/AP/SCANPIX

Küberkiusamisest on saanud sotsiaalmeedia nuhtus, kuid tehisintellekt on õppimas, kuidas vaenulikke postitusi ära tunda ja need välja filtreerida enne, kui nad haavatavate kasutajateni üldse jõuavadki.

Umbes kolmandiku teismeliste sõnul on neid internetis kiusatud. Mõned ohvrid on teinud enesetapu – nende hulgas 14-aastane Austraalia kooliõpilane Amy Everett jaanuaris –, mis on pannud valitsusi kehtestama kurjategijatele karmimaid karistusi. Kuid need meetmed ei hoia ära küberkiusamise ohtu.

Gilles Jacobs Genti ülikoolist Belgiast ja tema kolleegid mõtlesid, kas nad saaksid masinõppe algoritmi õpetada tuvastama kiusamisega seotud sisu sotsiaalmeedias, võimaldades selle eemaldada juba enne kahju tekitamist.

Esiteks palusid nad keeleteadlastel lugeda läbi ligikaudu 200 000 postitust sotsiaalmeedia platvormil ASK.fm ja välja tuua näited küberkiusamisest. Seejärel koolitasid nad algoritmi tuvastama selle andmestiku sõnu ja fraase, mis olid tavaliselt kiusamisega seotud.

Kui nad katsetasid algoritmi ASK.fm-i reaalsetel postitustel, leidsid nad, et see on võimeline tuvastama enam kui kaks kolmandikku ähvardustest, solvangutest ja seksuaalse ahistamise juhtumitest.

Rünnakud, mis jäid tuvastamata, olid peenemad ja sisaldasid vähem otseseid vandesõnu või halvustavaid märkusi, ütles Jacobs. "Sajaprotsendilist tuvastusstäpsust on tõesti raske saavutada, sest on nii palju erinevaid viise, kuidas kedagi kiusata," ütles ta.

Mõnikord ei suutnud süsteem tuvastada iroonia või sarkasmi sisaldavate sõbralike naljade ja tõeliselt pahatahtlike rünnakute vahelist erinevust.

Sellest hoolimata peaks algoritm pärast suuremate andmekogumite ja rohkemate näidetega tutvumist muutuma peene kiusamise ning kahjutute naljade tuvastamises paremaks, ütles Jacobs.

Sotsiaalmeedia platvormid on juba hakanud kasutusele võtma sellele sarnaseid süsteeme. Näiteks teatas Instagram selle kuu alguses, et hakkas kasutama masinõppe algoritmi, mille abil tuvastada kiusamise märke fotodelt ja pildiallkirjadest. Kui postitus on sellisena märgitud, saadetakse see inimmoderaatoritele läbivaatamiseks.

Tehisintellekt peaks hõlbustama platvormide sisumassi modereerimist, ütles Thomas Davidson USA Cornelli Ülikoolist. "Võimatu on tugineda lihtsalt inimmoderaatoritele, et nad vaataksid iga päev käsitsi läbi miljoneid kommentaare," ütles ta. "Eeldades, et süsteem toimib hästi, võimaldab see moderaatoritel suunata oma tähelepanu kõige problemaatilisemale sisule."

Instagram ei ole avaldanud oma automatiseeritud tuvastussüsteemi täpsust, kuid isegi kui see pole ideaalne, toetab see traditsioonilisi aruandlusmeetodeid, ütleb Davidson. Platvorm võimaldab kasutajatel jätkuvalt ka käsitsi esitada kiusamise kohta aruandeid, mida saab seejärel kasutada algoritmi täiustamiseks ja koolitamiseks tulevase sarnase sisu tuvastamiseks, ütles ta.

USA firma Identity Guard on välja töötanud ka tehisintellekti tarkvara, mille lapsevanemad saavad lapse sotsiaalmeediakontodele installida, et näha, kas neid kiusatakse. Kui tööriist tuvastab võimaliku rünnaku, saadab see sisu vanematele ülevaatamiseks.

Selleks, et need modeerimissüsteemid oleksid noortele vastuvõetavad, peavad nad tegema oma tööd ilma liigse sekkumiseta, ütles Jacobs. Noorte hulgas tehtud küsitlused on leidnud, et nad küll toetavad küberkiusamise alast modeerimist, kuid tahavad end ka vabalt väljendada ja mitte tunda, et neid pidevalt jälgitakse," ütles ta. "See tähendab, et me peame saavutama tasakaalu ohutuse ja vabaduse vahel."

***

Isased linnud võivad olla head lauljad või ilusa sulestikuga, kuid mitte mõlemat

Isane paabulind Heidelbergi loomaias Saksamaal. Autor: RONALD WITTEK/EPA/SCANPIX

Isase paabulinnu laulu ei ole rõõm kuulata, kuid tema uhke saba tähendab seda, et see polegi oluline. Nüüd näitab enam kui 500 liigi analüüs, et see on linnumaailmas levinud kompromiss: kõige ilusamad ei ole kõige andekamad lauljad, samas kui parimad lauljad pole silmale nii ilusad vaadata, vahendab New Scientist.

Suguline valik on evolutsiooniline protsess, mis kujundab omadusi, mida loomad kasutavad kaaslaste ligitõmbamiseks, ja linnud on teada tuntud paljunemise nimel laulma ja oma uhkeid sulgi lehvitama.

Christopher Cooney ja tema kolleegid Oxfordi ülikoolist kogusid kokku 518 linnuliigi laulud ja võrdlesid neid nende sulgede värviga. Eelkõige vaatasid nad, kui palju erinesid ühe liigi emaste ja isaste suled – märk sellest, et suguline valik on mõjutanud nende levimist.

Nad leidsid, et lindudel, kus ühel sool on uhkem sulestik kui teisel, on tavaliselt vähem huvitavamad ja monotoonsemad laulud. Liigid, kus isased ja emased sarnanevad teineteisele rohkem, esitavad isased linnud pikemaid ning mitmekülgsemaid lugusid.

See, miks lindude evolutsioon eelistab üht omadust teisele, on ebaselge. Võib olla, et tihedates ja kehvema nähtavusega metsades elavad linnud sõltuvad paarilise ligimeelitamisel rohkem oma lauludest, mitte aga värvist, kuid Cooney analüüs ei leidnud seost suguliselt valitud tunnuste ja elupaikade vahel.

Selle asemel arvab tema meeskond, et kaaslast ligitõmbavad tunnused on kulukas välja arendada, seega kipub liikidel välja arenema korraga ainult üks selline. Teise võimalusena, kui üks atraktiivne tunnus on hakanud tekkima, võib lihtsalt olla mõttetu arendada välja teine.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: