Eesti teadlaste loodud materjal peidab sõdurid kaasaegse tehnikaime eest
Laialt levinud kaitseväe maskeerumisvahendid on muutumas tehnika arengu tõttu iganenuks. Eesti teadlased esitlevad nüüd uut materjali, mis suudab edukalt ära petta isegi inimsilmale nähtamatut valgust registreerivaid kaameraid. Materjali vastu tunneb huvi ka NATO.
Inimsilm loob maailmast pildi vaid kolme värvitooni alusel. Inimsilmale on tervikuna nähtav aga vaid kitsas lainepikkuste vahemik, nentis KBFI projektijuht Katrin Idla saates "Labor". Sõdurile endale võib ta paista seeläbi põõsas osava maskeeringu tõttu praktiliselt "nähtamatu". Mõnel silmale nähtamatul lainepikkusel võib ta hakata silma juba mitme kilomeetri kauguselt.
Seni pole olnud see eriti suur probleem. Nähtamatu valguse nähtavaks muutvad hüperspektraalkaamerad olid võrdlemisi kogukad. Ebamõistlikult palju aega võttis ka tuhandete jäädvustatud lainesageduste analüüsimine. See on hakanud aga viimase viie aasta jooksul muutuma.
Enda okstega varjamisest ei pruugi enam piisata. "Mõnda aega toimib ka see mõte väga hästi. Kui need värsked oksad raiuda ja endale peale panna, [...] siis mõnda aega näevad nad välja kaamerate jaoks, nagu oleks tegemist metsaga ja kõik toimib," lisas Idla. Soovitud efekti andmiseks peab aga taolist maskeeringut okste kuivamisel kohe uuendama.
"Me oleme suutnud kokku panna sellise materjali, komposiidi, mis on oma lainepikkuselt täpselt sama, mis on roheline taimestik ja on viimaste katsete järgi ka ultraviolettkiirguse kindel, kerge ja on püsinud samasuguste spektriomadustega juba pool aastat," tutvustas keemik koos Marek Strandbergiga loodud materjali. Rahuldava lahenduse leidmine võttis kaks aastat.
Selle praktiliselt kasutamiseks on mitu võimalust. Esiteks võiks leida võimalus materjali aerosooli kujule viimiseks. "See on väga lihtne viis katta erinevaid pindasid, mitte ainult sõdurit, vaid ka tehnikat ja relvi," selgitas Idla. Teise rakendusvõimalusena uuritakse koostöös Saksa armeega võimalust kanda pigmenti vormiriietele juba tavapärase kamuflaažimustri trükkimisel.
Teadustöö sai alguse vastavalt Inglise kolledži ja Tallinna Reaalkooli abiturientide Marlon Vichmanni ja Katariina Idla soovist teha teadusprojekti raames midagi põnevat. Selle käigus jõuti piisavalt kaugele, et anda sisendit koostööks kahe Saksamaal asuva muu hulgas kaitseuuringutega tegeleva keskusega. Rahaliselt toetas projekti NATO. "Väliteste oleme teinud täna metsas juba kolm. Neid on mõõdetud üle kümne NATO riigi uurijate poolt ja mitmel pool analüüsitud," lisas Idla.
Eesti Kaitseväel praegu materjali vastu otsest huvi pole, sest arendustegevus toimub vastavalt eelnevalt kinnitatud arendusplaanidele ja ohtudele. "Ilmselt see oht on tehnoloogiliselt nii uus, et see pole lihtsalt planeerimissüsteemi veel otsapidi jõudnud," oletas Idla.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa