Ühe minuti loeng: milleks meile füüsika?
Matemaatika ja füüsika – sageli lausutakse neid sõnu kohatu ning hirmunud aupaklikkusega. Justkui oleks tegu millegi ebamaise ja üliraskega. See "hirm" on aga kohutav õnnetus, mille väärilised viimased sugugi pole, kinnitab Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.
Meil kõigil on erinevad huvid, mis motiveerivad meid õppima ning avastama. Loomulikult ei saagi sellises süsteemis oodata, et kõik kõigega tegeleksid, eriti abstraktsete valdkondadega. Siiski on tunda, et matemaatika ja füüsika puhul on peale huvi puudumise eemaletõukavaks jõuks ka tugev hirm nende poolt esitatavate katsumuste ees.
Selle hirmu leevendamiseks on paras tuua paralleele teiste, vähem kardetud tegevustega, nagu muusika mängimine, kunsti loomine või reisimine.
On ju selge, et kui tahame maalida, õpime kasutama pintslit ning lõpuks võimegi maalida, mida iganes meie fantaasia lubab. Kui tahame mängida muusikat, õpime ära meelepärase instrumendi ja võime lõpuks kirjutada meistriteoseid. Kui tahame maid avastada, läheme reisidele või ekspeditsioonile…
Matemaatika ja füüsika on niisamuti instrumendid, millega mängida ning täpselt nagu kõige muuga, tuleb enne seda mängimist õppida. Kohmakalt noote otsida on loomulikult frustreeriv, kuid pidades silmas pala, mida tahame mängida, on ka algusperioodi raskustes oma võlu, mida hiljem heldelt meenutada.
Seega, kui tahame teada, milline on maailm meie ümber, millised seosed siin kehtivad ning miks asjad just nii on nagu nad on, õpime ära matemaatika instrumendi ning lähemegi füüsika ekspeditsioonile maailma varjatud muusikat mängima.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa