100 sekundi video: mis on kogumeediasündmus?
Erinevate meediumite ja meediakanalite rohkus on mõju avaldanud ka kultuuritekstide ülesehitusele. Kui traditsiooniliselt oli sündmuseks ühe teose ilmumine või sündmuse toimumine ning teisi meediume kasutati eelnevalt informatsiooni levitamiseks ja reklaamimiseks ning seejärel arvustuse ja järelkaja avaldamiseks, siis täna planeeritakse juba teosed ja sündmused endid erinevaid meediume ja kanaleid kaasavate kogumeediasündmustena.
Kogumeediasündmus on selline kultuurisündmus, mis hargneb lahti pikema aja jooksul ja moodustub puslena eri meediumeis ja platvormidel loodud, omavahel seotud osadest, võimaldades ära kasutada erinevaid kogemise ja osalemise võimalusi, mida erinevad meediumid pakuvad. Sellise lahenduse puhul ei kasutata erinevaid kanaleid üksnes põhiteose või -ürituse reklaamimise vahendina, vaid sündmuses osalemise ja saadava elamuse olemusliku osana.
Eestis on üheks tuntumaks ning oma sisu ja laadi tõttu ka skandaalsemaks kogumeediasündmuse näiteks 2010. aastal 2 kuud väldanud NO99 teatri "Ühtse Eesti" projekt, mis toimus nii teatrilaval, ajaleheveergudel, televisioonis, raadios, erinevates veebikeskkondades kui ka tänaval, ehitudes etendustest, pressikonverentsidest, intervjuudest, videotest, uudislugudest ja artiklitest, reklaamidest, muusikapaladest, säutsudest, rahvasähvatustest (flash mob) ja paljudest muudest tekstidest ja tegevustest.
Seejuures ei olnud kõik need tekstid loodud projekti lavastajate poolt, vaid aktiivseks kaasautoriks muutus ka publik – ajakirjanikud, poliitikud ja tavainimesed, kes tegid uudislugusid, kirjutasid artikleid ja kommentaare või mängisid lahti hargnevas kogumeediaetenduses mõnel muul moel kaasa. Projektis kasutatud väljendusvahendite ja meediaplatvormide valik tulenes soovist hägustada piire argise ja kunstilise kogemuse, tegelikkuse ja fiktsiooni vahel, reetes samas, mil määral sõltub see, mida tegelikkusena tunnetatakse, erinevate meediumite semiootilisest profiilist.
Ehkki rohkete meediumite ja platvormide kasutamine võimendab sündmust, toob selle publikule lähemale, muutes seda elulisemaks ja aktuaalsemaks, ei ole argitunnetuse piiride hägustamine või selle meediumisõltelisuse paljastamine siiski kogumeediasündmuste loomise peamine eesmärk. Ennekõike pakub selline lahendus mitmekülgsemaid elamusi ja ligipääsuviise, võimaldades vahendatavast kultuurinähtusest osa saada eri meediaformaatides, erinevatel aegadel ja kohtades ning erinevate interaktsioonide kaudu.
Seejuures raputab selline tekstitüüp paigast autori ja vastuvõtja stereotüüpsed rollid ja võimaldab muuta vastuvõtjad sündmuse loomise protsessis aktiivselt osalevateks kaasautoriteks. Eelkõige just digitaalsed tööriistad ja keskkonnad annavad "publikule" varasemaga võrreldamatud vahendid sisu loomiseks ja jagamiseks, mida kultuurisündmuste planeerimisel aina enam ka arvesse võetakse. Sellisena on kogumeediasündmused dünaamilised, osalejate panuse kaudu kasvavad kultuuritekstid.
Kogumeediasündmus võimaldab erinevaid meediumeid ja kanaleid kasutades kaasata erinevas vanuses ja erinevate huvide ja harjumustega sihtrühmi, pakkudes erinevatel ajahetkedel erineva kestvusega erinevaid kogemise- ja osalemise võimalusi.
Tartu ülikooli talveülikooli kogumeediasündmuse koolitus toimub 1. veebruaril Tartus. Ülikooli talvekursused on mõeldud kõigile, kel soovi ja tahet ennast erialaselt või huvialaselt täiendada.
Toimetaja: Kristjan Jung, Tartu ülikool