Tark elektrivõrk säästab raha ja keskkonda ({{commentsTotal}})

Foto: TTÜ

Tarkvõrk on elektrivõrk, mis kasutab elektri tootmiseks ja jaotamiseks automaatikasüsteemi, pakkudes seega võimalusi säästlikumaks ja tõhusamaks elektrikaustuseks ja -tootmiseks. Eestiski on selles vallas jõutud idee tasandilt katsetuste faasi.

''Kui traditsiooniliselt on elektrivõrk arenenud üle saja aasta, siis infotehnoloogia võimaluste kasutamisega saame teha süsteemi paindlikumaks ja tõhusamaks. Saame tuua mängu mitte ainult elektritootjad, -jaamad ja ülekandevõrgud, vaid ka tarbijad ja anda neile uusi võimalusi. Tarbijad muutuvad aktiivseks. Nad võivad nii elektrit osta kui müüa. Kõike seda aitavad IT-vahendid koos hoida,'' selgitas TTÜ elektrotehnikainstituudi dotsent Elmo Pettai Vikerraadio rubriigis ''Nutikas''.

Tallinna tehnikaülikooli teadlastega koostöös on Harju Elekter Elektrotehnika OÜ-l valminud energiat salvestav alajaam. Edasised uuringud käivad ettevõttel koostöös teadlastega auto akusüsteemide vallas.

Targa alajaama teeb Harju Elekter Elektrotehnika OÜ juhi Jan Osa sõnul eriliseks see, et madalpinge poolelt salvestatakse sinna elektrienergiat. Vastavalt vajadusele ja prognoosidele jagatakse energia sealt tarbijate vahel või siis võrku tagasi. See võimaldab hõlpsalt kasutada nt päikese- või tuuleenergiat. Salvesti võimaldab elada üle ka selle aja kui päike parasjagu ei paista.

''Praegusel juhul on sellised lahendused vajalikud võib-olla erilistes kriisikolletes, kus elektrivõrku pole. Lähitulevikus võiks neid paigutada perifeersetesse väiksematesse võrkudesse, kuhu ei tasu õhuliini rajada või selle hooldamine on liiga kallis. Praegu on nad esmajärjekorras sinna mõeldud. Kui tulevikus salvestuseks vajalikud liitiumioonakude hinnad langevad, laieneb ka nende alajaamade kasutusala,'' selgitas Osa.

Kastusse jõudmine on aja küsimus
Tarkvõrgu katsetusi on üle maailma tehtud suuremaid ja väiksemaid, nii üksikute kodude kui suuremate piirkondade näitel. ''Näiteks Illinoisi tehnikainstituudis on valminud tervet ülikooli kampust hõlmav mikrovõrk, mida juhitakse arvutitega ja üritatakse nii ülikooli elektrisüsteemi võimalikult säästlikult majandada,'' tõi Tallinna Tehnikaülikooli elektrotehnika instituudi dotsent Elmo Pettai näite.

Eestis on katsetusi tehtud näiteks Ruhnu saarel. Teise võimaliku kasutusalana tõi Pettai näiteks elektritaksod: ''Kui on näiteks päikeseelektrijaamad, tavaline võrk ja elektritaksode laadimisjaamad ühte võrku panduid, siis on võimalik rohkem elektriautosid laadida ja kasutada ära kohapealset energiat.''

Nii Osa kui Pettai on optimistlikud, et selliste lahenduste tavakasutusse jõudmisest rääkimisel pole enam küsimus selles kas see juhtub, vaid millal. ''Lähimate aastakümnete jooksul me näeme väga olulist osa tehnoloogiatel, mis aitavad optimaalsemalt juhtida mikro- ja jaotusvõrkusid, mis on omavahel ühendatud. Inimestele võiks see olla kokkuhoid nii rahaliselt kui ka keskkonnasääst,'' rääkis Osa.

Toimetaja: Piret Ehrenpreis, Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: