Inimskeletti võib võrrelda hoone tugikonstruktsiooniga, mis annab hoonele püsivuse. Kui hoone tugikonstruktsioon deformeerub, on hävinemisohus kogu ehitis. Üksikdetailide remontimine annab väga lühiajalise efekti. Skeleti deformeerumisel toimub sarnane protsess ka inimkehas.

Skeletti nimetatakse passiivseks liikumiselundkonnaks. Kuid see n-ö passiivsus seisneb vaid selles, et luustik ise ei liigu, seda panevad liikuma arvukad skeletilihased.

Luud ümbritseb sidekoeline luuümbris ehk periost. Läbi luuümbrise kulgevad luu sisemusse veresooned. Periosti sisepinna rakud moodustavad luu pinnale uut luukudet. Seega luuümbris on luu toitja ja uue luukoe tekitaja.

Luuümbris puudub vaid liigesepindadel, neid katab liigesekõhr. Liigesekõhres puuduvad veresooned, sinna liiguvad liigesevõidest ained kõhre muljumise tulemusel. Seega terve liigesekõhre tagab liikumine.Siin ei pea paika väide: mis liigub – see kulub!

Pindmiselt paikneb luus plinkaine, seesmiselt käsnaine.

Plinkaine ehituslikeks elementideks on osteoonid, need on õhukestest luuplaatidest moodustunud torud, mille keskel on kanal veresoontele. Erinevaid kõrvuti asetsevaid osteoone ühendavad omakorda veresoonte kanalid. Selline veresoonte kanalite süsteem tagab luusisese verevarustuse. Inimese elupuhuses arengus kujuneb luudes osteoonide süsteem. Osteoonide teket stimuleerivad kerged põrutused toruluudele ehk n-ö löögiline koormus.

Seega jooks, erinevad liikumismängud, jalgpall, korvpall soodustavad osteoonide teket ja parandavad selle kaudu luu verevarustust. Lapsed tagavad oma igapäevases liikumises luude hea sisestruktuuri arengu. Keksumäng ja hüpitsad on sisustanud paljude põlvkondade õpilaste vahetunde! Selline luu sisestruktuuri kujunemine toimub intensiivselt kasvuperioodil, hilisem liikumise mõju osteoonide tekkele on suhteliselt tagasihoidlik. Liikumisharrastused, milles on kontakt pinnasega minimaalne – suustamine, jalgrattasõit, ujumine, osteoonide teket oluliselt ei stimuleeri.

Löögilise koormuse mõju luude sisestruktuuri kujunemisele on kinnitanud tipptennisistide ülajäsemete uuringud: löögikäe luustik sisaldab oluliselt rohkem osteoone kui söödukäe luustik. Liikumispuudega inimeste luudes on tunduvalt vähem osteoone võreldes normliikujatega.

Seega, et meie skelett suudaks vastu pidada kõrge eani, on ainus kindel soovitus – võimalikult rohkem targalt liikuda!