Metsise kadumise saladuse uurimist juhib Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia juhtivteadur Asko Lõhmus. Metsis on väga tugevasti seotud männikutega ta toitub talvel pea ainult männiokastest. Metsise kohalolu reedavad umbes 1-sentimeetrise läbimõõduga ja 5-6 sentimeetri pikkused vorstikujulised väljaheited. Nendest näeb ka seda, mida metsis sööb. Talvised väljaheited koosnevad peaaegu ainult okastest.

Metsisel on üksjagu palju vaenlasi: näiteks kiskjad ja röövlinnud, viimaste hulgas hiireviu. Hõredaks raiutud metsas saavad röövlinnud hästi lennata ning see suurendab ohtu metsise tibudele ja ka täiskasvanud lindudele, kes võivad kergemini saagiks langeda.

Igal aastal hukkub suur osa tibudest ja metsistest.

Eestis on ligi 400 metsise mängupaika, mis tavapäraselt asuvad soometsas. Kevadel kogunevad sinna sigimisvõimelised metsisekuked, kes kanadega paarituda tahavad. Pulmamängud algavad märtsis ja kestavad maini.

Metsise kukkede jaoks on oluline, et mängupaigas oleks tugevate okstega puid, kus nad saavad oma mängu esitada ja ka lagedamaid mänguplatse, kui kuked tulevad maapinnale mängima ja kanadega kohtuma. Pulmamängu häirib see, kui mets on nii noor, et puuvõras ei saa veel istuda või nii tihe, et linnud ei saa maapinnal mängida.

Kolm esimest elunädalat on metsise tibud putuktoidulised ega saa veel taimset toitu süüa. Juuni on seega kõige kriitilisem aeg, mil on eriti oluline leida puhmastest piisaval hulgal liblikaröövikuid. Oluliseks taimeks männikutes on mustikas, millel leidub rohkesti liblikaröövikud.

Asko Lõhmuse juhitavas uurimisprojektis otsitakse vastust küsimusele, mis on metsise iibeprobleemi põhjus. Suremus on loomulik. Kuid kui see on liiga kõrge, siis sündimus ei tasakaalusta suremust. Halvimal juhul on mõlemad paigast ära – suremus liiga kõrge ja sündimus liiga madal.

„Kui tahame looduses saavutada tasakaalu, tuleb selgeks teha, mis neid probleeme põhjustab. Alles siis saame hakata neid probleeme lahendama,“ sedastab Asko Lõhmus.

Metsise elupaigakvaliteeti määravate tegurite kompleksuuringut rahastab RMK. Teadusuuringute teemade valikul on prioriteediks Eesti oludes rakendatav mitmekülgne ja säästlik metsandus, mis hõlmab ökoloogilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid uurimisvaldkondi. RMK alustas sihipärase teadustegevuse toetamisega aastal 2008. Tänaseks on toetatud 11 rakendusuuringut enam kui miljoni euro eest. Juba lõppenud teadusuuringute tulemustega arvestab RMK oma igapäevatöös.

Igal esmaspäeval ilmub ERR Novaatoris üks rakendusuuringut tutvustav lugu.