Nailonist sai peagi üldine nimetaja kõigi sünteetiliste kiudusid moodustavate amiidide jaoks, millel oli valke meenutav keemiline struktuur ja mida iseloomustas ebaharilik sitkus ja tugevus. Materjali kasutati esmalt peamiselt hambaharjade harjaste valmistamiseks. Peagi kogus see aga populaarsust ka näiteks tamiilina, kangamaterjalina ja sukkade koostisosana.

Nime enda päritolu kohta liigub mitmeid legende. Näiteks märgib DuPont tänapäeval, et materjali algseks nimeks pidi sama No-Run, mis lähtus viisist, kuidas materjal keemilises mõttes lahti harutus. Kuna aga toona polnud võimalik seda tegelikult usaldusväärselt tõestada, tuli idee kõrvale heita. Nii muutis materjalini jõudnud keemik Wallace Carothers nime tähthaaval senikaua, kuni see juhatusele lõpuks vastuvõetav oli. Enne nime lõplikku heakskiitmist tegi mees aga enesetapu.

Ent 1940. aastal nentis ettevõtte esindaja John Eckelberry, et nime „nylon“ esimesel silbil pole tegelikult mingit erilist tähendust. Silp -on oli aga inspireeritud teistest kangastest.